Inimesed

1980. aastad: NLi juhid surevad kui kärbsed, pärast seda tulevad perestroika ning laulev revolutsioon (18)

Aigi Viira, 8. november 2014 12:30
Eestimaa laul 1988: sinimustvalgete lippude all kogevad eestlased erilist rahvuslikku üksmeelt. Lauluväljakul on kohal ligi 100 000 inimest. Pildil vasakult Hagi Šein, Alo Mattiisen, Silvi Vrait ja Henry Laks. Foto: TIIT VEERMÄE/ETA/ÕHTULEHT ARHIIV

"Ainus, mis Brežnevil saamata jäi, oli Kangelasema orden." NLis visati riigijuhi ordenilembuse üle nalja. Tõsi, NLi juht Leonid Brežnev jumaldas ordeneid. Tema elu lõpuaastail jagatakse neid hulgi. 1981. aastaks kubisevad ajalehed lõpututest rändpunalippude, aunimetuste ja ordenite määramise seadlustest ja nende kätteandmise tseremooniate kirjeldustest.

1976. aastal saab Brežnev marssalipagunid ja 1978. aastal Võidu ordeni. Eluõhtuks on ta neljakordne NSVLi kangelane, sotsialistliku töö kangelane ja umbes 200 kodu- ja välismaise ordeni kavaler.

23. märtsil 1982 jääb Brežnev Taškendi lennukitehases toimunud miitingul kokkuvarisevate tellingute alla. Mõni aeg hiljem kukub ta kokku. Ajakiri Newsweek paigutab aprillikuus esiküljele Brežnevi pragunenud kipskuju pildi ja avaldab artikli pealkirjaga "Brežnevi viiimased päevad". Kõik NLi saadetud ajakirja numbrid konfiskeeritakse ja ajakirja korrespondent NLis saadetakse riigist välja.

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

21.08.2017
Suri ajaloolane Helmut Piirimäe
22.12.2016
Suri graafik ja fotograaf Jaan Klõšeiko
29.10.2015
Kuidas skandaalne 40 intelligendi kiri eestlasi üles ärkama kutsus
21.02.2015
Kersti Kreismann: "Juhan ei talunud pugemist, labasust või familiaarsust."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee