"Meid ühendas väga tugev kunstialane sõprus. Kui ma juhatasin 1965. aastal "West Side’i lugu", mis oli Panso kooli teise lennu lõpulavastus, siis palusin Ülle Anita rolli, kus ta nii tantsis kui ka laulis," meenutab Eri nende koostööd.
"Üle 40 aasta tagasi, pärast ühte uusaastapidu läksime Sulev Nõmmikuga Üllele külla. Ja juhtus nii, et ma jäingi talle külla. Olin tema juures külas kakskümmend aastat. Ma olen kaasa elanud nii tema suurtegudele kui ka rasketele hetkedele – mõtlen terviseprobleeme, mis baleriine tihtipeale kummitavad," lausub Eri enda ja Ülle pika kooselu kohta.
"Kui oled olnud inimesega kaua mitte ainult sõber, vaid ka elukaaslane, siis ei lõppe need sidemed abielulahutusega. Me oleme sõbrad siiani. Ükskõik, mis mureks on – ta helistab mulle. Muidugi käin tal külas ja mitte ainult sünnipäeva puhul," kinnitab Eri ja tõdeb: "Ma ei saa Ülle kohta öelda midagi paha, vaid ainult head."
Kui elad juhuslikult kellegagi koos,arvad et sinu elu on nüüd väga roosiline!!!Hmmm,kahtlen väga...