Inimesed

Lisatud Kanal 2 "Reporteri" video!

Ahto Kruusmann kuuepäevasest edetabelisaatest: "Olin kogu aeg unevõlas, tegin tööd nagu robot" 

Kais Allkivi, 3. november 2014, 07:00
PARIM KOLLEEG: Laupäeva õhtul Cathouse’i ööklubis toimunud juubelipeol pärjas Uuno kollektiiv peaaegu kaks aastakümmet raadiojaamas töötanud Ahto Kruusmanni tänavuse kolleegipreemiaga.Foto: Teet Malsroos
Raadiohääled meenutavad raadio Uuno 20. sünnipäeva puhul värvikamaid seiku.

Samal teemal

"Auto seisis maja ees valmis. Kui minu kuus tundi läbi sai, viis autojuht mind koju, magasin neli tundi, sõin kõhu täis, läksin tagasi raadiosse ja tegin järjekordsed kuus tundi saadet. Nii käis see kuus päeva järjest ringiratast," kirjeldab Uuno raadio muusikajuht Ahto Kruusmann, kuidas tema ja veel kolm Uuno saatejuhti millenniumivahetuse eel paarikaupa kuue tunni haaval 2000 lauluga edetabelisaadet tegid.

Ahto Kruusmann on sel laupäeval 20. sünnipäeva tähistanud Uuno Raadio juures olnud pea kogu tegutsemisaja. Uuno esimene eetripäev oli 1994. aasta 1. novembril, tema tegi esimese saate järgmise aasta 11. augustil, oma 23. sünnipäeval.

Ahto pööraseim eetrikogemus jääb 1999. aasta lõppu, mil ta pani koos Ain Boltovski, Indrek Partsi ja Lemo ehk Laur-Leho Kaljumetsaga oma võimete piirid proovile kuuepäevases "Millenniumilugu 2000", kus kõlas 42 000 raadiokuulaja ankeedis enim soovitud 2000 laulu. Saatejuhid olid paarikaupa kuus tundi tööl ja kuus tundi puhkamas.

"See oli ikka metsik! Olin kogu aeg unevõlas, tegin tööd nagu robot. Kõik asjad ümberringi tundusid nii imelikult naljakad, nagu oleks mingit pulbrit tarvitanud. Lõpuks proovisime rohkem vait olla, sest saime ise ka aru, et ega meie suust enam mingit tarka juttu tule," muheleb Ahto.

Esimesed kaks ööpäeva oli lõbus, kuid kolmandal ööl hakkas väsimus välja paistma. "Toona mängiti muusikat plaatidelt, mitte arvutist, kus tuleb ainult laulu nimi sisse lüüa. Kõigi edetabelilugude taha oli kirjutatud, kus see fonoteegis asub. Me ei tassinud kõiki 2000 lugu omale plaadihunnikuna stuudiosse. Samal ajal, kui üks lugusid mängis, käis teine järgmiste laulude plaate otsimas. Olime Lemoga stuudios ja avastasime öösel kella kolme-nelja paiku, et plaadid on toomata," meenutab Ahto paanikahetke.

"Olime juba öelnud, et nüüd tuleb see laul, kui vaatasin, et plaadimängija on tühi ja plaate ka kõrval ei ole. Küsisin otse-eetris, et kuule, kus plaadid on. Lemo vastas: "Sorry, unustasin, räägi midagi, ma toon need ära." Ta oli viie minuti pärast tagasi. Ma ei teagi, mida ma nii kaua rääkisin," jutustab ta.

"Meile saadeti stuudiosse mitu kasti energiajooki, aga lõpuks ei tahtnud enam seda ka. Kuulamishasart hoidis meid püsti. Kui oled päevi lugusid mänginud ja lõpuks hakkad jõudma saja parima piirimaile, siis on endal ka huvitav, et mis edasi tuleb," ütleb ta. Võidulaul oli biitlite "Yesterday", parim eestikeelne lugu Terminaatori "Juulikuu lumi".

"Tegelikult tahtsime pääseda "Guinnessi rekordite raamatusse" pikima otse-eetris olnud edetabelisaatega. Ei mäleta, mis põhjusel see ei õnnestunud," laiutab Ahto käsi.

Sama eredalt on tal meeles, kuidas üks Aivari-nimeline noormees Uuno poolt välja pandud reisi nimel kolme ööpäevaga Tallinnast Tartusse kõndis. 1998. aastal kirjutasid inimesed kuulajamängu käigus hullumeelsetest ideedest, mida nad oleks nõus reisi nimel teoks tegema.

"Kes oli nõus seisma 12 tundi elektriposti otsas, kes nädal aega kanalisatsiooniaugus olema, kes omale raekoja platsil mune pähe taguma," loetleb Ahto.  "Valisime finaali kümme inimest, kuid panime eraldi reisi välja ühele poisile, kes lubas jala Tallinnast Tartusse minna."

Ühel suvisel reedehommikul startis Tallinnast Tartu poole paarikümnepealine seltskond, nende seas ka Ahto ja tema kolleeg Margus Kiiver. Viimane mäletab, et julge noormees oli äsja sõjaväest tulnud jalgpallur.

Ahto ja Marguse ramm rauges esimesel õhtul Kose kandis, kui kõmbitud umbes 40 kilomeetrit. "Mul olid jalad juba täiesti lõhki. Linnainimese värk, pole selliste katsumustega harjunud," nendib Margus. "Vajusin kraavi ära ja kutsusin abiauto järele," meenutab Ahto.

Koselt läks edasi veel viis–kuus inimest. Teisel päeval jäi Aivarile alles vaid üks seltsiline, kes samuti lõpuni vastu pidas. "Otsustasime Kiivriga, et tiksume neil autoga terve nädalavahetuse järel ja toome sidemeid ja plaastreid, kui vaja. Tegime ka kogu aeg väikesi raadiolülitusi," sõnab Ahto.

Nii teadis teeäärne kohalik rahvas kõndijate saabumist ette ja pakkus neile lahkelt öömaja. "Nad ööbisid kõigepealt Arbus kellegi hoovi peal väikses suvemajas. Teisel ööl pikutasid nad Põltsamaal ühes mööblipoes diivanil," mäletab Margus. "Põltsamaa kandis ootas neid tee ääres lookas laud, et nad vahepeal midagi hamba alla saaksid," lisab Ahto.

"Pidime jõudma kolmanda päeva keskööks Uuno Tartu toimetusse. Kui me kella üheteistkümneks Tartu piiri ületasime, olid inimesed meil Eesti lippudega vastas. Laulupeo tunne tuli peale!" ütleb ta liigutatult.

Aivar, kelle jalad olid üleni vermeis, vajus pärale jõudes ära. "Viisime ta traumapunkti, et jalad üle vaadata. Seal küsiti: "Issand jumal, mis teiega juhtus?" Kui Aivar seletas, et tuli jala Tallinnast Tartusse, sai ta vastuseks: "Hea nali küll!"" muigab Margus.

Margus Kiiver: Uuno sünnipäevapeol käis Brasiilia vormelisõitja

"Igaüks, kes on hommikuprogrammi teinud, on vähemalt korra sisse maganud," lausub Margus Kiiver, kes oli Uunos 1997.–2007. aastani hommikune ärataja.

Pikalt vedas ta hommikusaadet koos Rauno Märksiga. "See, kes kohal oli, helistas teisele ja tõmbles üksi, kuni magaja, hambahari suus, stuudiosse jõudis. Muidugi ei olnud see igapäevane," märgib Margus.

"Huvitav fakt, millest pole varem väga palju räägitud, on aga see, et 2005. aastal osales Uuno 11. sünnipäevapeol Brasiilia vormelisõitja Enrique Bernoldi. Korraldasime Viimsi kardikeskuses Uuno karikavõistluse, kuhu õnnestus kohale ajada toonane Eesti motospordi paremik. Teiste seas Marko Asmer, kel oli parasjagu Eestis külas Bernoldi, kes on ka vormal 1 võistlustel sõitnud," jutustab Margus, nüüdne Eesti autospordi liidu peasekretär.

"Asmer küsis, kas Bernoldi võib ka sõita. Ütlesin, et loll küsimus - muidugi! Ta osaleski, aga sõitis vist nii kehva kardiga, et finaalidesse ta ei pääsenud," tõdeb Margus. "Tema jaoks ei olnud see elu ja surma küsimus. Ta oli Eestisse puhkama tulnud ja sõitis lõbu pärast kaasa. Hiljem liitus ta meiega peol."

Kaidi Klein: laenasin Uuno stiili-pidudeks Marju Länikult kostüüme

"Uuno raadio korraldas 90ndatel Pirita rannahoones ja ka Tartus 80ndate stiilipidusid. Need olid väga ägedad ja populaarsed peod, alati paksult rahvast täis. Nägime vaeva, et 1980. aastate kostüüme saada. Käisime koos sõbranna Raili Maripuuga nendeks pidudeks Marju Länikult esinemiskostüüme laenamas. Marju laotas oma kapi sisu meie ette laiali ja laenas lahkesti riideid," meenutab varasem tuntud raadiohääl Kaidi Klein.

"Mäletan, et kõigi lemmiklaul oli George Michaeli "Too Funky", mille ajal kõik alati tantsima tormasid," lisab ta.

Praegu telesaadete toimetajana tegutsev Kaidi tegi 1990. aastatel saateid Kuku raadios ja Raadio 2. Elanud vahepeal Ameerikas, asus ta 2008. aastal juhtima Uuno raadio edetabelisaadet "Top 20". Koos Ahto Kruusmanniga on ta teinud ka aastalõpu edetabelisaateid.

"Tegelikult käisin ma uunokatega algusest peale tihedalt läbi, kuigi töötasin ise Raadio 2s. Kuna ma vedasin ka Universali plaadifirma Eesti haru, viisin neile mängimiseks plaate ja tänu sellele veetsin nendega koos väga palju aega," seletab Kaidi.

"Mulle meenub, et Uuno raadio poisid Lemo, Ain Boltovski, Ahto Kruusmann ja Teet Koljal käisid mul sõpruse poolest vanaema juures aeda panemas. Talgud kestsid kaks päeva. Jägermeistrit kulus kõvasti, aga teise päeva lõpuks oli vanaema majal aed ümber," kiitab ta.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee