Poiste mängud ehk Kuidas tehti pauku siis, kui poisid polnud veel tehtud suhkrust ja maasikavahust (48)

Oi, kui lahe lugu. Olen ise pärit sealtsamast Lasnamäe nõlvalt, Majaka tänava kandist. Ja täpselt samas kohas sai trammiteele isegi igasugu asju pandud. :)
Aga lisaks veel:
Sifoonigaasi balloone mäletate? Noh, neid, mis koduse gaseeritud vee aparaadi külge käisid? Tühjaks saanud balooni otsas olev auk tuli suuremaks puurida ja siis baloon tikuväävliga ära täita. Või siis püssirohuga, kui seda oskasid teha või siis lausa päris püssirohtu õnnestus hankida. Lihtsam viis selline "granaat" plahvatama panna, oli otsast säraküünal sisse torgata ja süüdata. Aga tegime ka elektrilisi/elektroonilisi aeg- ja raadiojuhitavaid sütikuid. Ja sellse asja plahvatusjõud oli ikka võimas, killud lendasid laiali nagu päris käsigranaadil, vanaema puuriitva katvad plekid lasin ühega nii auklikuks, et minu muidu tasakaalukas vanaema viskas mind enda juurest välja. :O
Lasketiirust sai sportvintpüssi padruneid vaikselt, ükshaaval kõrvale pandud, nii et lõpuks kogunes paras ports. Siis valmistasime 5,6 mm läbimõõduga vasktorust püssiraua, lööknõelaks teritatud aknariiv mille taga vedru ja haagiga ühendatud päästikusüsteem. Selline "püss" lasi lähidistantsilt päris korralikult, suurim "saavutus" oli tänavalaterna plekk-kesta rusikasuuruse augu tekitamine. Auk tuli suur sellepärast, et torus ju vinte polnud, ning kuul lendas sealt laperdades välja.
Neid hulle asju sai tehtud veel ja veel ning ega need päris hästi iga kord ei lõppenud - korra nokkisin killud kätest-jalgadest ise välja ja marssisin vapralt verd tilkudes koju, kus lõpuks haavade sidumise ajal pildi tasku panin. Ja üks juhtum lõppes sellega, et oleks peaaegu ühest silmast pimedaks jäänud, peale mida ka paugutamine lõppes. Siiski peab ütlema, et oli lahe ja teeks uuesti kui laps oleks. :)

Minul omal tehnikakalduvusi polnud, rohkem nohiku moodi. Aga näiteks venna klassi õppeedukuselt parim poiss tegi tinapaberist rakette, mille kütuseks olii kammipiidest saadud materjal. Naabrpoiss oli aga päris pürotehnik, konstrueeris nii rakette, mingi lendtaldriku, miine, plahvatvaid pastapliiatseid ning mngeid ümmarguse patarei mõõdus granaate. Üks paralleelklassi pätt laskis endal sõrmed otsast, kui sussik peos plahvatas - ju sel polnud siis neid õigeid "tamasseri raudu". Pinginaaber ehitas kah mingisuguseid paugutajaid. Võimsaimad ning purustavamad ragulkakuulid sai meisliga pooleks raiutud koeraketi lülist. Sain ise kord sellisega laubast kergelt riivatud, kui ühe tegelase lastud ragulkakuul maakivimüürilt rikošetiga minema põrkas.

Talvel tõi jää randa meremini. Naabriposid lõhkusid kirvestega roostes kesta. Mõned tükid miinikollast vedelevad kuskil veel praegugi. Suur osa läks heliefektideks...

Snaige külmiku sinka vinka peenikesest jahutus torust sai paugutaja. Lõikad ca 10 sendise jupi ja ühe otsa taod kokku, ja kokku löödud osa kruustangide vahele. Sisse sai topiyud tikuväävlit, oma 8 tiku jagu ja laetud sai peenikeste tina haavlitega, mis tuugalt sisse mahtusid. Nüüd küünal alla põlema ja ise eemalt piilusid...Kui veel toru pold, sai kõik kodus leitud auguga kapi ja uksevõtmed samal moel lõhki lastud. Karbiidi pauk pani küla värisema. Vana põhjata bensuvaadist, mil korgi ava küljel, tahtsin teha põletit. No kilukarpi vesi ja karbiit ja keerad vaadi kummuli peale. Kui suitsu hakkas korgi august tulema, siis sai tikuga susatud!!!. No pauk oli vägev ja vaat paarkümmend meetrit öhku lendas. Maja värises ja aknaklaasid võnkusid. Hiljem targemana panin ajalehe sinna auku põlema ja eemalt vaatasin. See oli vast 1973 aastal . Aga see lugu ise kohe hea lugeda ja lisada oleks kah, aga ei soovi järgijaid.

Lugesin mõnuga.
Igasuguseid asju oli veel - puhkpüss, vibu, kivipüss...

kõiki neid eelnimetatud asju oma nooruses ka valmistatud ja ka katsetatud.oli ikka elu!

lasteaed siin koos, mõni vist ei kasvagi suureks kunagi, ikka oma poisikesemängude küljes kinni.

"Arvatavasti oli kõnesoleva põlvkonna igal poiss-soost esindajal omal ajal taskus lahtikäiv nuga. See oli omamoodi staatuse märk, mis näitas, et selle omanik ei ole memmepoeg."
Just! väga õige! Ühel õigel mehel peab alati nuga taskus olema. Nii kodus kui koolis. Sest iial ei tea, millal ja milleks seda vaja võib minna. Veelgi kõvemal mehel on revolver vööl. Nii koolis kui kodus. Nii tunni ajal kui vahetunnis. Sest kel relva ei ole, see on memmepoeg.

* Kartulipüss. Olid lihtsamad ja keerulisemad, kuni reaalse õhupüssi vaesema vennani välja. Ikka kartul otsa ja ekspandrikummid teise otsa. Lasi ikka sada meetrit sirgelt!
*Noolepüss. sama asi, ainult laenguks olid nooled.
*Tikupüss. pesulõks keerati ''tagurpidi'', valed pooled kokku ja vedru keskele kukeks. Soon sisse ja tikk keskele. Töötas nagu amb.
*ragulkadest ehk rakudest oli juttu. Keskmise versioonikohta niipalju, et kumme sai osta Noorest Tehnikust. Meetrikaupa, nii ümar-, kui nelikantvormis. Hea raku sai valge kattega alumiiniumkaablist. Need laengud või kõverad traatklambrid olid nimetusega sinkud. neli paari kummi tagas paarsada meetrit sirget.
*Nooled olid ka. Ise tegin samasuguseid nelja tiku, nööpnõela, paberristi ja niidi abil. Niit kippus äratulema, seepärast kallasin selle hiljem PS-liimiga kokku. Püsis küll.
*Noamäng oli tegelikult nimega maamäng (eks mulla peale joonistatud ringist). Ehk siis mängisid maad.
*Veepomme sai teha ka paberist. Voltisid selle kokku, nagu tehakse ''varest''. Vesi püsi sees küll.
*Tegime ketsi talla küljele alternatiivse tikutopsi külje. Selleks tuli võtta sigareti filtrid, murda need lahti (vaja oli kahte koni), asetada need talla küljele, panna põlema ja oodata, kuni need parasjagu kuumad. Siis vajutasid tikutoosi musta külje nende peale ja hoidsid mõne sekundi. Tulemuseks oli teine tikutõmbamise koht!
*Sülitustoru sai teha pastaka kestast. Laenguks sobis ideaalselt kuivatuspaber ehk tindipaber.
*Pauku sai teha ka lasketiirust saadud hülssidega, vja oli need uuesti väävlit täis toppida ja lõkkesse panna.
*Suurendusklaas! Kui palju sai selle abil kõrvetatud! Mõni juhmim tegi omale augu pükstesse..
*Plärinaga jalgrattad. Kuna motikaid paljudel polnud, siis sai see asendada papitükiga, mis oli pesulõksuga pandud rattaraami külge. Papp käis vastu kodaraid ja plärises..
*Paberlennukid, mis imiteerisid allalastud Vene hävitajaid. Ehk siis tuli ninna ja lendu. Suitses hästi!
*Helikopter. Paberist valmistatud. Kes teab, kuidas vahtraseemned keereldes kukuvad, siis saab aru. Vaja on lõigata kolmnurksed pabertükid, üks külg lõhki lõigata, murda need pooled kahte lehte laiali, et oleksid tiivad. Alla tippu oli vaja raskust, sobis plastiliin. Lennates hakkas keerlema.
*Mida teha, kui kajakad tüütavad akna taga? Leidke jupp niiti, paar leivatükki (kuivanud on hea tugev), siduge need otstesse ja visake aknast kõrge kaarega lendu. Kui veab, raaravad kaks lindu kumbki oma tüki ja jäävad teineteise külge mõneks ajaks.
*Kuna värvilisi paberlinte oli vähe, siis heaks abiks oli kassetilint või makilint. Viskasid aknast kaugele ja oli äge :))
*Kondekad. Suured ja kandilised, sellised rohelised vene omad. Head olid 400V. Tuli lisada veidi traati, et mahuks kontaktipessa laadima. Vajalikul hetkel sai siis puudutada näiteks vastu ukselinki - sihuke laks tuli!
*Kumminuiad. Hea materjal tuli korrusmajade paneelide vahele mõeldud kummilohvidest.
*Isetehtud kummipallikesed. Vaja oli tuubitäis kummiliimi, mis kahe peopesa vahel mätsides muutus lõpuks palliks.
Hetkel rohkem ei meenu :( Äkki mõni teab lisa, oleks lahe teada.

Kodarapüss on loetelust välja jäänud. Keerasid jalgratta kodara V-kujuliselt kõveraks, kodara pesa tagurpidi vindi otsa, lõikasid või viilisid nupu maha ja saadud teraviku painutasid kodara pesaga kohakuti. Siis täitsid pesa 1-2 tiku väävliga, sulgesid painutatud kodara otsa kodara pessa ja igasuguse kõvema asja vastu lüües käis paras kärakas.

Mis jura te ajate, karbiidipudeli pidi kinni korkima, et see pauku teeks! Mis aga isoleeripommidesse puutus, siis me tegime lihtsalt naaskliga augu väävlini (eriti kõva sõna oli, kui mõni jahimehe poeg sai kodust püssirohtu pätsata ja siis seda tikuväävli asemel kasutada), seejärel toppisime naaskli tekitatud augi ka tikuväävlit täis ning lõpuks jätsime paarimillimeetrise tikupea süütamiseks: tõmbasime seda tikust ja siis viskasime. Paari sekundi pärast käis jumakas. Lisaks oli meil veel selline meelelahutus, et ühendasime kaks suuremat polti omavahel mutriga, sinna vahele aga läks hulgaliselt tikuväävlit. Kui see õhku visata ja ta kukub emma-kumma poldi otsa peale, käib korralik pauk. Tuleb aga võrdlemisi kaugele visata, poldid lendavad laiali ja lõhuvad nii aknaid kui ihu.
Mis puutub aga sutspüssidesse puutub, siis ma olen 37 ja meiegi tegime neid lapsepõlves.

Väävliga sai teha pauku selliselt, et võtsid kaks polti milledest esimese keerasid mutri yhelt poolt ja teise teiselt poolt. Kahe poldi vahele panid tikuväävli siis keerasid poldid mutrisse kinni ja viskasid vastu kivist seina. Poldi tabamisel oli vägev pauk kindlustatud ja lisaks sellele lendas yks poltidest kaugustesse. Karbiidiga toimetamiseks oli kõige parem leida keeratava korgiga pudel. Sinna valasid põhja veidi vett ja peale pressisid heina. Kõige lõpus panid heinale karbiiditykid ja keerasid pudelile korgi peale. Siis viskasid pudeli sinna kuhu vaja. Pudel läks kummuli karbiiditykid puutusid kokku veega ja gaas hakkas eralduma. Mõne aja pärast käis kõva pauk ja pudelist praktiliselt ei jäänud midagi järele. Kildude eest tuli igaks juhuks varjuda. See on ainult murdosa sellest mis tollel ajal tehti.

1. Aidavõti tikuväävlit täis, tinapaberist punn ette, suur raudnael sisse ja müraki, vastu kivi. Käis paras kärakas ja suitsupilv.
2. Ärakraabitud tikuväävel, nii 10 tk, tinapaberi sisse kuuliks, kivi peale ja haamriga pihta. Pauk missugune.

Mul oleks nii palju lisada.kuigi ma suht noor,27 alles,suhteliselt tänapäevane.aga lugu tuttav.

Parim vibu oli suuskadest tehtud vibu.

Väga mõnus lugu.