ÕUDSELT NALJAKAS: «Annabelle’i» keskmes oleva deemonliku nuku vägiteod on teismelise publiku pööraseks ajanud.Foto: Outnow.ch
Film
30. oktoober 2014, 07:00

Õudusfilm "Annabelle" pani Rootsis ja Prantsusmaal publiku märatsema (20)

Eestiski linastuv õudusfilm "Annabelle" painajalikust nukust on põhjustanud Prantsusmaa ja Rootsi kinodes jubedaid intsidente. Enesevalitsuse kaotanud publiku tõttu loobus mitu kino filmi näitamisest.

Varem peamiselt operaatorina tuntud USA režissööri John R. Leonetti õudusfilmi "Annabelle" keskmes on seesama nukk, kes külvas publiku seas õudu juba mulluses filmis "Kurja kutsumine" ("The Conjuring").

Deemon-nuku eelloo sündmused vallandab abielumees John Form (Ward Horton), kes on leidnud oma rasedale naisele, vanaaegseid nukke koguvale Miale (Annabelle Wallis) ideaalse kingituse – valges pruutkleidis haruldase vintage-nuku. Kuid rõõm kingitusest ei kesta kaua. Selgub, et Annabelle’i sees pesitseb kuri vaim, millest ei saa lahti ussi- ega püssirohuga.

Publik kiskles ja lõhkus istmeid

France24 teatel on mitmed Prantsuse kinod otsustanud "Annabelle’i" näitamise katkestada, sest peamiselt teismelistest koosnev publik läks selle mõjul täiesti ülekäte. Marseille’s asuva sõltumatu kino Les 3 Palmes juhataja Didier Tarizzo rääkis, et esilinastusele saabus üle tuhande noore vanuses 12–17 eluaastat, ehkki saalis on ruumi vaid 450-le inimesele. "Menu oli tohutu, kõik seansid olid rahvast täis," kinnitas ta, kuid lisas, et vaatajate seas puhkesid rüselused ning tehti ka koerust, näiteks loobiti teisi vaatajaid popkorniga. "Mõnel polnud ikka elementaarset arusaamist sellest, kuidas kinos käituda."

Tarizzo otsustas "Annabelle’i" seepeale programmist maha võtta. "Pole minu asi õpetada noori inimesi seadust austama," tsiteerib teda news24.com.

"Annabelle’i" näitamisele Strasbourg’is ning Pariisi lähistel asuvas Creteil’s tegi lõpu ka kinokett UGC. Juhataja Emmanuel Delesse põhjendas seda samuti teismelise publiku huligaanitsemisega. Seda on soodustanud sotsiaalmeedia, mis võimaldab pubekatel omavahel suuri punte kinokülastuseks kokku leppida. Ilta-Sanomate teatel olid noored hakanud filmi ajal kaklema ja istmeid lõhkuma.

Rootsis Malmös pidi "Annabelle’i" seansil mürgeldanud publikut ohjeldama koguni politsei.

"Paljud inimesed käitusid inetult ja segasid teisi. Ent kõik peale ühe võtsid noomimist kuulda ja jätsid järele. Ühe külastaja käitumise asjus tuli sekkuda politseil," seletas Skåne politsei esindaja Maya Forstenius väljaandele Sydsvenskan.

Kriitik: see on noorte moodus lõõgastuda

Samasuguseid intsidente on Prantsusmaal vallandanud ka õudusfilmid "Paranähtused" ("Paranormal Activity") ja "Pahaendeline" ("Sinister"). Viimane eemaldati seetõttu 40 Prantsuse kino programmist.

Filmikriitik Alain Grasset usub, et väga noor publik võib õudustunde naljaks pöörata. "Nendele on seanss aeg, kui end lõdvaks lasta. Nad lähevad filmi vaatama naljapärast, aga see annab ettekääne natuke pööraselt käituda," vahendab yahoo.com Alain Grasset’ sõnu.

Seltskonnatibile Paris Hiltonile ei mõjunud "Annabelle" aga sugugi toniseerivalt.

"Käisin just "Annabelle’i" filmi vaatamas," säutsatas Hiltoni hotellisuguvõsa staarliige 13. oktoobril Twitteris. "Nii jõhker ja igav. Üldse mitte hirmus. Nii halb film oli, et tulin poole pealt tulema."

Psühholoog: noor ei tunne hirmu ja mõnu vahel piiri ära

"Inimesed tahavad kogeda teravaid elamusi ja emotsioone. Miks muidu ronivad nad näiteks kõrgele mägedesse ja tegelevad ekstreem­spordiga?" selgitab kliiniline lastepsühholoog Triinu Tänavsuu õudusfilmide auditooriumi psühholoogiat. "Ühelt poolt on õudusfilmi vaadates natuke hirmus, aga teisalt ka veidi mõnus," arutleb Tänavsuu, kes "Annabelle’i" ise küll näinud ei ole. "Teismeliste vaatajatega on aga mure, et nad ei oska tõmmata kahe tunde vahel piiri. Ja pärast selle ületamist ei oska nad ise enam toime tulla."

Isegi kui ekraanil nähtav tekitab ebamugavust, ei soovi noor inimene seda endale tunnistada, teab psühholoog ja toob paralleeli murdeealistest tüdrukutest algajate suitsetajatega: endal hakkab ka vastik, kuid peab ikka lõpuni punnitama! Ehk naastes õudusfilmide juurde: "Suur olles jätad taolise filmi pigem vaatamata ega tunne end hiljem selle pärast halvemini."

Psühholoog pooldab korda, mille järgi pääseb mõningaid filme uudistama vaid juba teatud vanusepiiri ületanud publik. Sest teismeline vaatajaskond ei tunne lihtsalt ära hetke, millal asi läheb ohtlikuks.

"Samamoodi on lugu siis, kui lapsevanem ütleb: sa oled juba suur inimene, tead ise, millal magama minna. Mille peale paljud teismelised mängivad arvutiga kuni hommikuni välja ja kaebavad pärast, et neil on paha olla," võrdleb Tänavsuu.