Kalma sauna leiliruumil pole akent, aga miks seal peakski aken olema? (5)

Kell on mõne minuti pärast 11. Nende mõne minuti pärast peakski 86aastane Kalma oma väravad lahti tegema. Maja ise on nagu Kreeka ehituskunsti õpiku järgi voolitud. Ainult need kaks väravat sobivad õige esinduslikule hoonele nagu sadul sea selga. Kuid ega uks maja riku. Nende uste taha ongi kogunenud saba.

Nurga taga peatunud autopark annab mõista, mis masti meestega tegu. Paar sellist, millel veel mõni aastat tagasi oli limusiini lõhn juures, enamjao hind võis aga samal ajajärgul olla alla 10 000 krooni. Kuid peremeestel nii suurt vahet kui autodel ei ole. On lihtsalt üks lõbus tropp, kes omavahel veel lõbusamalt vestleb.

Mida lähemale suur seier 12-le ja väike 11-le läheneb, seda valjemaks jutt ja naerupahvakad muutuvad. Õigus – üks detail ei saa jääda märkamatuks: ukse taha on kogunenud meesterahvad, kellest keegi ei ole enam esimeses nooruses. Kõigile on näkku kirjutatud, et nende elutöö on suuremalt jaolt tehtud ja nüüd on aega saunatada. Kas või terve päev. Ainsatki seelikukandjat näha ei ole. Ja ega neid päriselt kokku lastakski. Avalikus saunas on see nagu elu seadus. Nagu kooseluseaduski.

On mehi, kellele saun on kui kodu

Ühel pool, praegu veel väljaspool ust, on endale saunalegendi lõhna külge saanud Eesti Saunaklubi kõva tegija, mitmekordne minister ja nüüd riigikogus Eesti asja ajav Aivar Sõerd. Teispool ust ootab meid Kalma praegune ja ühtlasi ka ammune tegevjuhataja, kunagine jalgrattaspordi suurmeister ja NSV Liidu juunioride meister Urmo Valter.

Vaid üsna hiljuti meie seast lahkunud, Eesti esimene ja praeguseni veel viimane saunaklubi president, enam kui veerand sajandit tagasi saunaklubinduse jalule aidanud Valdur Tamming teadis, kuidas asjad vanasti liikusid ja miks klubi kunagi Lennuki saunast Kalmasse üle kolis.

Ei ole linnasaunadel praegu hõlpu – nõukogude aja vähemalt kolmeteistkümnest Tallinna avalikust saunast on alles vähem kui pooled ja ega needki kõik täisnädalaga tööta. Põhjused on üldteada: pesemisvõimalusi on kõvasti juurde tulnud. Enam ei ehitata ainsatki korterit ilma vannitoata ja ka paljudesse korteritessegi on pressitud saun. Lisaks üsna nürile seljaküürimisele on aga tekkinud teisigi võimalusi kõikvõimalike SPAde ja ujulate näol, kus ujumisradade taga samuti saunad. Tihtipeale veel kümnes eri variandis.

Ent igasugustest moeröögatustest hoolimata on iga sauna ümber koondunud üks, tavaliselt isegi mitu entusiastide salka, kes teatud korrapäraga koos käivad nagu Eesti Saunaklubigi.

Siis kostab vabastav võtmekrigin ja meestemeri valgub tagumikku paljastama. Kohe meenub ka saunateemalise anekdoodi klassika: vastus küsimusele, millal mees vana on? Eks ikka siis, kui ta esimest korda näeb, et ta klassiõde saunanaine on.

Räägitakse, et Kalma saun jahtus viimast korda lõpuni maha viimase kapitaalremondi ajal, mille aastanumbrit keegi hästi ei mäleta (igasuvised sanitaarremondid arvesse ei lähe). Kuid tundub, et täna pole saunamees põrgukatelt päris korralikult keema saanud. Ihu ütleb, et leil võiks vunki veel oma pool tundi keerutada. Aga kell ka ju alles 11. Läheb aega nii õlle kui leiliga. Igal juhul on juba paar leilitajat, kelle pead on allaheitlikult kõverasse laskunud ja varsti on nad trepiaste allpool, mudaklassis. Keris aina sisiseb vastu. Varsti lendab esimene mees uksest välja kui kuul.

Mõtted hakkasid eemale mõlkuma

Kalma sauna esmaspäevased saunatamised ei ole juba ammu paljas pesemine ja tavainimesele liigagi tummisena tunduva leili nautimine.

"Kruttisime oma klubiõhtuteks termomeetri ikka ohtlikult 120 pügala lähedale," räägib rahvaasemik Sõerd endisi saunaaegu.

"Kas distantseerumine nüüd just elavhõbeda kõrge seisu pärast toimus – pigem mitte. Eesti Saunaklubi hakkas minu arust teenima esimesena mitte just seda eesmärki, milleks ta loodi. Pigem tuli saunatamise ja keha- ning ihutervendamise asemele sotsialiseerumine, mis äraseletatult tähendas anekdootide rääkimist, milles president Tamming ise ületamatu oli. Tema võis ­endale lubada luksust korraldada kahetunnine nonstop anekdoodiõhtu, kus ükski naljalugu ei kordunud. Ja korrata sama trikki järgmisel esmaspäeval uuesti.

Ja siis veelkord. Kui palju sellel kahejalgsel raamatukogul naerujutte varuks oli… paar tuhat kindlasti," ei suuda Sõerd naeru pidada.

"Tamming oli seltskonna tõeline hing. Tal endal oli Pärnumaal paar sauna. Ja kitsi mees polnud ta ka. Saunaklubi oli tal mitmel korral võõrsil. Mul on kuri tunne, et tal endal oli küll terve Eesti saunadele ring peale tehtud."

Tammingu saunalina pärijat ei saanud Aivar Sõerdist seepärast, et anekdootide kõrval hakkas ka õlu sauna esiplaanilt nihutama. "See jook ei kuulu veel päriselt minu menüüsse. Ja kui teised joogid hakkasid kaardile trügima, ei tulnud enam plaanitud pooleteisest tunnist enam midagi välja. Aga Kalma klubi tuksub edasi. Liikmeskond on minu teada suurenenudki. Tähtsaid ja tuntud inimesi jätkub. Aga endal, jah… jäi saunaklubi 6-7 aastat tagasi katki. Just läinud esmaspäeval oli üle mitme-setme aasta erand. Astusin sisse, vaatasin vanad ja uue klubilised üle. Polnud seal suurt muutunud midagi. Uusi nägusid siiski oli. Aga vanu tuttavaid, kes juba aastakümneid vastu pidanud, oli kohal veelgi rohkem."

Kui üht sauna nõnda kiidetakse, siis peavad tal olema silmnähtavad plussid ning veel midagi, millest esmapilgul ei pruugi arugi saada. Aivar Sõerd loeb üles magnetid, mis iga saunahullu peaks jalust nõrgaks võtma: "Ma ei loe plusside hulka põranda- ja pinkide kütet. See on lihtsalt ajaga kaasaskäik. Küll on aga avaldab muljet juba nimetatud käre leil, mille poolest Kalma eriti kuulus on. Omaette eksootikat lisab mõistagi puuküte. Ning veel üks luksus, mis saunast õieti sauna teeb – seal saab vihelda. See on tänapäeval muutunud saunamaailmas päris luksuseks."

Kalma sauna avalikud ja varjatud miinused

Eks miinuseid ole ka. Näiteks raha, mis nädalavahetusel saunapileti eest küsitakse, on ümmargune kümp. Ehkki Viimsi SPAs pidi sama meelelahutus koos ujumisrajaga maksma 19. Naised pääsevad Kalmasse vähemaga, aga mitte pelgalt seepärast, et vähemust hoida, vaid seepärast, et nende leil käib elektrikerisega ja naiste poolel pole ka aurusauna.

Teise miinuse tabamiseks peab olema juba asjatundja. Kalma ongi juba ära tabanud oma kõige kibedama Tallinna rivaali – Tartu maantee sauna, kus pruutkleit teise korruse aknal ripub – eelise. See on leiliruumi aken. Võimatu öelda, mille see aken eriliseks muudab. Seda ei avata ju iialgi, kuid see klaassilm olla kui võluaken, mis toob majja kodutunde. Kalmas akent ei ole ja arvatavasti ka ei tule. Urmo Valter täpsustab siiski, et naiste leiliruumis on ka aken olemas. Käib veel pealegi lahti ka.

Direktori ametis juhataja Urmo Valtergi hakkab oma sauna headusest rääkides kiitma puudega kütmist – see just inimestele korda lähebki ja see muudab midagi teistmoodi, koduseks, vanaaegseks. Kauaaegne juhataja ütleb, et saunas käib palju eakaid, 90aastaseid papisid. Aga nii sügavale hinge ei ole ta suutnud veel kellelegi pugeda, et need veteranid Kalmast kui oma esimesest saunast räägiks. Või ei suuda nad nii ammusid aegu lihtsalt mäletada. "Usun, et Valdur Tammingu võin sel veteranide võistlusel minagi esikolmikusse paigutada. Tema saunatamised said vähemalt tema päevikus fikseeritud. Kui kellelgi kahtlusi peaks tekkima, on kirjalik dokumentatsioon olemas.

Puid läheb mitu ruumi päevas

Kui Eesti mets on 365/7 töötava sauna põhiline ja ainus küte, siis kulub seda aastaga päris mehiselt. Aasta lõikes läheb puid üsna eri määral. Mulluse talvega olid ka kulutused suhteliselt madalad. Muidu lendab aga talvel ahju umbes kaks ruumi 70–80 cm pikkuseid halge päevas. Suvel üks. Nii et tavalise aastaga sutsu alla 1000 ruumi. Paras metsatukk. Muidugi pole halupuud ainus kuluartikkel. Kalmast läheb päevas Paljassaare poole teele ka 15–18 tonni pesuvett.

Kuidas Tallinnas vanasti saunatati

Pealinna saunatamise kõrgajal 70.–80. aastatel oli tallinlasel võimalus minna oma ihu nuhtlema täpselt kuraditosinasse kohta. Nagu kõikidel kommunaalteenustel oli ka saunapileti hind praktiliselt olematu, seda isegi nõukogude kesise palgataseme taustal. Täiskasvanutele maksis see tavaliselt 20 kopikat (nn lukssaunade hulka loetud Kivimäe, Tulbi ja Gogoli – ehk Raua – tänava teatud saunaosakondades 30 kopikat). Lastele maksis ihuharimine 10 kopikat.

Muid nõukaaja saunamõnusid: seep 10 kopikat, käterätik 10 kopikat, limonaad 10–15 kopikat, viht 5 kopikat, odöraator (nõukaaja tehnikaime, automaat, kust lillekujulisest piserdajast tuli umbes 5 sekundi jooksul enamasti sireli- või kannikeselõhnalist haisu) vähemalt algusaastatel – 2 kopikat, hiljem tõusis 5le.

Tallinna saunade hinnakiri

Kalma saun

• E–N mehed 9 eur, naised 7.50.

• R–P mehed 10 eur, naised 9.

• Perepilet (2 täiskasvanut, 2 last) E–N 20.50, R–P 23.

• Soodustus pensionäridele (E–N kl 11–15) 5.50.

• Õpilased (kuni 16aastased) 4 eur. Koolieelikud tasuta.

• Viht 3.50–5.50 eur.

Tartu mnt 73 (Brandman OÜ)

• E–T 8 eur, N–P 10 eur.

• Pensionärid 5 eur iga päev.

• K – ametlikku saunapäeva ei ole. Küll võib aga eelneval kokku­leppel tellida ruume suuremateks pidudeks.

• Viht 2 eur.

Raua saun

• Tavapilet 5 eur.

• Pensionärid E–R (kl 11–15) 3 eur.

• Õpilased (kuni 17aastased kl 11–15) 3 eur. Koolieelikud tasuta.

• Saunaviht 3–4 eur.

Valdeku saun-spordihoone

• Värskelt renoveeritud. Sauna külastamiseks ei pea sportima. Saunapilet maksab tavainimesele 4 eur ja pensionäridele ning alates 8. eluaastast ka lastele 2 eurot.