"Õnne 13" stsenarist Andra Teede: "Kõige suuremaks väljakutseks oli Õnne tegelaste pähe ja südamesse sisse saada." (19)

"Tean, et pean leidma viisi, kuidas neid kõiki kasutada. Näitlejate poolelt rääkides võiks ju küsida, kas sulle meeldib rohkem Aleksander Eelmaa või Egon Nuter. See on nii absurdne küsimus, sest kõik näitlejad on vinged tegijad! Emotsionaalses mõttes on arvatavasti Alma ja Laine need, kes esmajoones kõigile meelde tulevad," naerab Andra.

"Samas ei saa ma öelda, et nooremate ja ekraanil vähem figureerivate tegelaste hulgas oleks vähem armsaid," tunnistab seriaali värske stsenarist, kes vaatamata oma noorusele on kohalikus kirjandusmaailmas juba väga tuttav nimi.

Tema loomingulisel kontol on mitu luulekogu ja dokumentaalnäidendit, kuid ometi võttis ta terve kuu mõtlemisaega, kui talle tehti ettepanek "Õnne" stsenaristina kätt proovida.

"Selle tööga ei ole niisama, et paar kuud teed ja siis leiad äkki midagi huvitavamat. Kindlasti ei võta ma seda tööd kui kerget vaheldust," kinnitab Andra.

Enda sõnul oli talle kõige suuremaks väljakutseks see, et Õnne tegelased on elanud oma elu üle kahekümne aasta.

"Et nende pähe ja südamesse sisse saada, et neid edasikirjutamiseks piisavalt mõista, pidin ma enda jaoks väga suure hulga infot läbi hekseldama ja selgeks tegema. Pärast jaa-sõna ütlemist marssisin sisse esimesse ettejuhtuvasse raamatupoodi ja ostsin Hille Karmi "Õnne 13. Õnnerahva lood", guugeldasin kõvasti, vaatasin vanu osi ja rääkisin hästi palju eelmise stsenaristi Urmas Lennukiga, kellest on olnud tohutult abi," kirjeldab ta seriaali sisseelamist.

Andra kinnitab, et kindlasti ei hakka ta sedavõrd suurt laeva, nagu seda on "Õnne 13", otsekohe kursilt keerama.

"Esiteks – kuna see on realistlikus võtmes seriaal, peavad tegelased jääma edaspidigi realistlikus võtmes usutavateks. Loomulikult inimesed muutuvad ajas ja võtavad vastu mingeid otsuseid, aga nad ei saa muutuda üleöö ehk ühe osaga," kinnitab seriaali uus stsenarist.

"Pigem taotlen ma seda, et esimesed osad nii-öelda sulanduksid sellesse "Õnne" katlasse."

Kaugemasse tulevikku vaadates ütleb Andra, et esmajoones tahaks ta tuua sisse rohkem sotsiaalseid teemasid.

"Sest nagu ma "Õnne" raamatutest olen lugenud, oli seriaali algne idee tugevalt kinni dokumentalistikas. Mulle see idee väga meeldib, sest ma olen kirjutanud dokumentaalnäidendeid ja ajakirjanikuna töötades olen enam nautinud inimeste eludest kirjutamist. Sama joont meeldiks mulle jätkata ka Õnne sarjas. Kindlasti käia läbi teemad, mis Eesti ühiskonnas praegu üleval on, ja mis just väikelinnade puhul pinnale tulevad."

Õnne tegelaskonnast rääkides ütleb sarja värske stsenarist, et palju on neid, kes on jäänud tagaplaanile.

"Omamoodi on see loomulik. Kas siis näitlejad on ennast ise palunud vaikselt välja kirjutada või on nad lihtsalt ära unustatud. Mõnda neist tahaks kindlasti sisse tagasi tuua ja mitme näitlejaga oleme sel teemal juba rääkinud," tunnistab Andra.

Ta ei nimeta siiski ühtegi konkreetset nime. "Vara veel, pealegi tuleb need vangerdused koos Ain Prosa kui režissööriga läbi mängida. Samas – väikelinna realismis on väga loogiline, et keegi kolib ära, aga on viie aasta pärast tagasi. Kui nüüd päris uus tegelane sisse tuua, siis see peab olema ikka väga põhjendatud. Et miks just tema, mida uut ta annab."