"Olen üle kümne aasta kokteilivõistlustel käinud – ja ikka on närv sees!"

"Neli päeva oli hirmsat kalkuleerimist: kui palju täpselt panna rabarberilikööri, palju tüümiani oma. Ülemus tegi video, et näha, kust veel aega võita – iga hetk peab olema täpselt mõõdetud. Ühtegi vale liigutust ei tohi olla. Ja lõpuks oled võistlustel kuni 15 minutit rahva ja žürii ees. Inimesed ei saa aru, kui pingeline see kõik on!" jutustab Krista Meri – rahvusvaheliselt pärjatuim baaridaam Eestis.

Enam kui kümneaastase staažiga Krista Meri – kes segab iga päev jooke Olympic Casinos – võitis oktoobri alguses 63. kokteilide valmistamise maailmameistrivõistlustel Lõuna-Aafrikas Kaplinnas vahuveinikokteilide kategoorias esikoha.

Triumfi toonud sooritus mahtus täpselt ajalise piirangu sisse: kokku kulus tal 14 minutit ja 53 sekundit. Võidutöö oli kokteil nimega "Bright Ruby".

Koostisosadeks rabarberiliköör, tüümianiliköör, õunasiirup, džinn ja amaretto. Ning pikenduseks Martini Prosecco. Retsept tuli saata korraldajatele juba pool aastat varem. Ülejäänud aeg kulus timmimisele ja ettevalmistamisele.

Spikker käe peale

"Kogu aeg korrutad endale peas: nii palju tuleb lisada ühte asja, niipalju teist," kirjeldab Krista, mis toimub elukutselise joogisegaja peas. Eksida ei tohi.

"Kui ma tegin proovi, vaatas mänedžer mind kaamerast ja ütles hiljem: nii tõsine oled kogu aeg. Aga mina kordasin kogu aeg oma peas: kui palju, kui palju!".

Kuigi Krista on ka spikerdanud – kunagi kirjutas ta ühe võistluse jaoks retsepti ja kogused pastakaga käe peale. Ning jäi hindajale vahele. ("Teed kokteili ja kogu aeg passib inimene õla tagant peale," kommenteerib Krista võistlusrutiini. "Aga sa ei tohi selle peale üldse mõtelda.) Õnneks tookord diskvalifitseerimist ei järgnenud.

Võimalusi punktide kaotamiseks on lõputult. Peab esitlema pudelit. Kui jääkuubik kukub maha, ei või seda mingil juhul üles võtta ja uuesti kasutada. Kogused peavad olema täpsed ja midagi üle ääre ajada või maha tilkuda ei tohi. Kõige pingsam osa on dekoratsiooni meisterdamine – siin on samuti mindud nõnda alt, et juba maha kukkunud kaunistust on hakatud klaasi külge tagasi panema.

Krista paljastab, et kindlameelsuse säilitamiseks ei jälgi ta mitte kunagi konkurentide sooritusi. Kui tuleb tema kord, siis astub ette.

"Üle kümne aasta olen neil võistlustel käinud – ja ikka on närv sees!" tunnistab ta.

Ohtu, et auväärt žüriiliikmed – neid on üle viiekümne – oma tööd tehes puhta purjakile jääks, Krista kinnitusel ei ole. "Need inimesed ei tohi juua, vaid sülitavad kõik välja.

Oktoobrikuine tiitel Lõuna-Aafrikast oli Kristale kolmas ning juba teine sel aastal – juunis pani ta kinni alkoholivabade kokteilide MMi Prahas. Esimest korda triumfeeris ta 2007. aastal Taiwanis.

Krista räägib, et eestlastest on joogisegamisvõistlustel juba ammu märk maas. Kui paljudest riikidest korduvat aastast aastasse ühed ja samad näod, siis meil on häid kokteilitegijaid lausa külluses.

"Siin on nii suur konkurents, et kui juba kohalik eelvoor kinni panna, siis oled ikka tegija!"

Krista meenutab ühte võistlust, kus meie esindajad olid jälle platsis. "Ja siis öeldi: pagan, eestlased on meie grupis, pole lootustki võita!"

Krista tunnistab, et tal poleks vähimatki selle vastu, kui ka endale mõni innukas ja pühendunud õpilane leida. Head närvid ja loomingulisus – need on kaks omadust, mis peaksid sobival kandidaadil kindlasti olema.

Baaridaami väljakutsed: kuidas ma valan viskile kokakoolat peale!

Kasiinodes kehtib range diskreetsus ja värvikatest juhtumitest kundedega Krista rääkida ei saa. Ütleb ainult, et "elulugusid on mulle jutustatud küll." Siiski toob ta välja kaks tüüpstsenaariumi.

Esiteks. Kliendi silmad muutuvad häguseks ja samm pehmeks. Kogenud baaridaam tunneb hetke kohe ära ja teeb ettepaneku: joo õige klaas vett!

"Ja seda on küll palju, et vaieldakse vastu: mis pagana vett, anna jooki!" ütleb Krista. Tavaliselt on tal alati õnnestunud inimene siiski ära rääkida. Hiljem on kliendi tänu muidugi seda suurem.

Teine tüüp on inimesed, kes ei tea kokteiliteadusest mitte midagi. Näiteks nõutakse viskit koos peale valatud kokakoolaga.

"Mu süda tilgub verd selle peale: kui tahad, siis vala endale ise, mina ei suuda!" tunnistab Krista. Või kui klient tahab Pina Coladat koolaga rikastada.

"Appi, see läheb klimpi ju! Aga ei saa ju kliendile ütelda: sa oled rumal, niimoodi ei saa juua! Tuleb rahulikult veenda ja selgitada."Enamasti on see Kristal õnnestunud.

Kirglik vutifänn

Krista on andunud jalgpalliaustaja, kes ei jäta külastamata ühtegi kodumängu.

"Oli üks hea sõber, kes teadis mängust kõike ja kutsus mind vaatama. Ja nii ta läks," muigab ta.

Viimased kaks aastat on ta käinud kõigil Eesti jalgpallikoondise kodumängudel. Peatselt võtab Krista ette teekonna San Marinosse sealset valikkohtumist vaatama. "Kahjuks ei ole ma võõrsil ühtegi meie meeste võitu veel näinud, seepärast on väike hirm, et nüüd jälle kaotavad. Aga no San Marinot peaks ju ikka võitma!"

Klubivutist kuulub Krista süda Saksamaale ja täpsemalt Bayerni Münchenile. "Mäletan, et ütlesin kunagi Thomas Mülleri kohta (sakslasest Bayerni Müncheni keskväljamees – J. M.) – sellest poisist saab veel asja. Ja nüüd lööbki igas mängus värava," on tal hea meel. Nelja aasta tagusest ajast on tal ühtlasi olemas iidoli särk.

Minna päriselt Saksamaale Bayerni mängu vaatama on Krista üks suuremaid unistusi.

"Aga isegi tööl saan ju silmanurgast telekast jälgida, kui mäng parasjagu käib," on ta rahul.