1 küsimus: kas mul on detektiiv Monki sündroom?

Vastab Külvi Peterson, perearst: 

Meid ümbritseb mikromaailm koos nii meile kasulike kui ka kahjulike mikro­organismidega, mida inimese silm ei erista. Mitte ainult ühissõidukid, vaid ka kõik muud kohad, samuti õhk, mida hingame, sisaldab suuremal või vähemal määral mikroorganisme – viirusi, seeni, mikroobe.

Inimene on nii hästi ehitatud, et nii tema naha pinnal kui ka hingamisteedes ja seedetraktis on omad kaitse­otstarbelised mikroobid, kes tavaliselt suudavad hakkama saada ka tõvestavate pisilastega. Kui kõik pinnad ja meie enda mikromaailm muutuks steriilseks, poleks enam ka kaitset ning siis võib juhuslik mikroob teha kurja ja tekitada haigusi, mida on raske ravida.

Puutepinnad ühissõidukeis, poes, eskalaatorite käsipuud ja eriti rahatähed on mikroobirohked. Selles mõttes on mõistlik pärast linnaskäiku käsi pesta voolava vee all, mitte katsuda pesemata kätega oma suud ja nina ega süüa rahvarohkes paigas kiirtoite. Viiruste perioodil tasub üldse vältida rahvarohkeid kohti ja haigestumise korral püsida kodus, et mitte levitada pisikuid ka ise.

Ülemäärane hirm pisikute ees võib viia nii hüpohondriani kui ka mitmete foobiateni, mille ravi on individuaalne ja sõltub häire raskusest. Puhas olemine ei tähenda steriilne olemist ja "täiusliku steriilsuse" ihalejad tavaliselt põevad rohkem ka viirushaigusi, sest kaitse on samuti hävitatud.