"Mägedes oli kohati kõhe sõita." (13)

Triinu ja Rolandi jaoks on kahekesi motomatkal käimine juba traditsioon ning selleaastane

Rumeenia ringkäik oli kolmas ühine reis. Varem on käidud Ukrainas Krimmi poolsaarel ja Horvaatias. "Rumeenia oli kuidagi loomulik jätk Ukrainale. Tundus, et see osa Euroopast ei ole niivõrd euroopastunud ning seal jätkub meie jaoks veel eksootikat. Ka hinnad ei ole veel nii laes," ütleb Triinu.

Kokku sõideti kahe nädala jooksul 6000 kilomeetrit ning seda ühel mootorrattal. "Ma olen selle suve jooksul oma mootorrattaga ainult umbes 300 kilomeetrit sõitnud ja mu oskused ei ole Rumeenia mägise maastiku jaoks piisavad," ütleb Triinu ja lisab, et teeolud olid Rumeenias kohati päris keerulised. Lisaks oli palju teeremonte, mille tõttu puudusid mägiteedel tihti teepiirded ja nii sai sõidu ajal üle teeääre kuristikku kiigata.

"Vahepeal oli taga istuda päris kõhe, sest piireteta serpentiinidel tiirutades hakkas pea veidi isegi ringi käima ja ma ei näinud hästi ette ka, et kuhu see tee siis nüüd täpsemalt keerab. Eks adrenaliin andiski asjale oma võlu. Aga Roland oli vana rahu ise ja kõik sujus turvaliselt."

Ettevalmistusi hakati tegema juba aasta tagasi. "Aasta ette on meil tavaliselt teada, et septembri alguses paneme paar nädalat kinni ja valime sihtkoha. Aasta jooksul uurime, vaatame ja valmistame reisi vaikselt ette."

100 kilomeetrit päevas mägedes sõitu palju

Rolandi kanda jäi täpne marsruudi mahajoonistamine, Triinu uuris välja, milliseid vaatamisväärsusi kindlasti vaadata võiks. "Kohapeal vaatasime ka jooksvalt, kuhu sõita ja mida vaadata."

Triinu sõnul võis küll ette mõelda, et kolm-neli vaatamisväärsust võiks päevas läbi käia, kuid Rumeenias olles selgus, et natuke tuleb plaane tagasi tõmmata. "Reaalsus oli see, et nendel teedel mägedes oli juba 100 kilomeetrit päevas liiga palju ja kaks vaatamisväärsust päeva jooksul oli väga okei."

Öömajasid Triinu ja Roland ei broneerinud, need valiti välja reisi jooksul ja vahel juhtus nii, et magamiskoht leiti alles pool tundi enne saabumist. "Meie eeliseks oli see, et turistihooaeg oli põhimõtteliselt läbi, ja seetõttu oli kohti saada. Kõrghooajal see vast nii lihtne pole."

Hoiatati mustlaste eest

Reisil saadi tunda ka justkui mitut erinevat aastaaega. "Mõni päev küündis temperatuur, muidugi mitte mägedes, 24 kraadini. Mööda Transalpinat sõitsime ka tagasiteel, aga selleks ajaks oli 2000 meetri kõrgusel juba nii külm, et väljas oli üks kraad sooja ja kohati isegi lumi maas." Isegi 15–20kraadise ilmaga on kaherattalise seljas jahedam kui muidu, nii et reisi lõpupäevadeks tuli täisvarustuse alla veel nii mõnigi riideese panna.

Enne reisileminekut hoiatati paari ka mustlaste eest, kes vahel probleeme võivat tekitada, kuid Triinu ja Roland nendega väga kokku ei puutunud. Vaid ühe korra sõideti läbi mustlaste külast.

"Vaatasime kohe, et erinevalt Rumeenia traditsioonilistest küladest, mis on muidu väga ilusad ja hoolitsetud, oli midagi teistmoodi – tänaval oli väga palju inimesi, kõik sahmerdasid mingit tööd teha, väljas olid hobused ja muud loomad ning tänava ääres kuivatati pesu. Ilutsemist või lilli, nagu muudes külades, näha ei olnud, pigem oli märgata kasimatust," räägib Triinu.

Külast läbi sõites vaadati neid lihtsalt imestunult või uudishimulikult. "Tähelepanu suhtes ei olnud vahet, kus olla – lapsed lehvitasid ja inimesed vaatasid igal pool."

Mootorratas pidas pikkadele kilomeetritele hästi vastu ning ühtki tehnilist äpardust Triinul ja Rolandil ette ei tulnud. Küll aga tuli pidevalt mägedes sõites väga tähelepanelik olla. "Ikka on ju neid, kes kurvi lõikavad. Ühe korra sõitiski meile auto serpentiini pöörangul vastassuunda kaldudes vastu, oleks vabalt võinud kokkupõrge toimuda, aga meil läks õnneks."

Koju jõuti elusalt ja tervelt ning Triinu tõdeb, et elukaaslase Rolandi jaoks olid Rumeenia mägiteed väga meelepärased ja hea koht oma sõiduoskuste lihvimiseks. "Üks naljakas vahejuhtum oli see, kui ostsime veini pähe kohalikku puskarit, mida kohalikud ploomidest ajavad ja tänavatel müüvad." Triinu ütleb, et jook kulus siiski marjaks ära paaril õhtul pitsijagu külma peletamiseks – ning seda toodi kojugi sõpradele maitsta.

Enim jäid meelde Rumeenia mäed ja võimsad koopad

Kõige meeldejäävamaks osaks matkast oli Triinu sõnul mäed ja võimsad koopad. Peale selle käisid teelised mitmes tuntud lossis Transilvaanias ning Rumeenia suurimas soolakaevanduses.

"Ma olen väga suur looduslike vaatamisväärsuste fänn. Esimeseks oli kuulus Transalpina mägitee, mis viis meid üle 2500meetrise mäe. Teine oli Transfagarasan, mille on saate "Top Geari" saatejuhid hinnanud maailma ilusaimaks teeks. Seda eksponeerisid kohalikud agaralt ka igal pool reklaambuklettides," räägib ta.