Avasta Eestimaad: kas Munamägi on ikka Eesti kõrgeim mägi? (6)

Mõnigi ütleks seepeale, et mis see ära ei ole - üleval on ju lift, mäejalamil aga kohvik. Ent need ütlejad eksivad rängalt - sest Eesti kõrgeima mäe otsas ei ole ei lifte ega vaatetorne, rääkimata kohvikutest. On vaid mets, matkarada ning üksik metsaonnike.

Eksivad need, kes arvavad, et Eesti kõrgeim mägi on Suur Munamägi. Tegelikult on seda hoopis Suurest Munamäest paari kilomeetri kaugusele jääv Vällamägi.

Suur Munamägi on kõrgem küll merepinnast mõõtes: 317 meetrit Vällamäe 301 meetri vastu.

Aga sadade kilomeetrite kaugusele jääva mere pinnast võib mõõta mida iganes - mäe tegelik kõrgus avaldub alles siis, kui on vaja selle otsa tõusma hakata. Ning ses osas on Vällamägi jalamilt tipuni 84 meetrit kõrge, samas kui Suur Munamägi on vaid 60-meetrine.

Nende 84 meetri tõusmiseks on Vällamäele maha märgitud matkarada, millel pikkust veidi üle kahe kilomeetri. Suvel on rada kasutatav ka rattasõiduks, talvel aetakse Vällamäele sisse suusarajad. Siis on eriti huvitav metsastel nõlvadel liuelda, sügavatesse uhtorgudesse tuhiseda ning järskudel tõusudel hingeldada.

Matkarada lookleb ürgmetsa varjus, seal võib näha enam kui saja aasta vanuseid puuhiiglasi. Vastukaaluks puudele asub Vällamäel ka Eesti kõige kõrgemal paiknev raba, mis ühtlasi teadaolevalt vanim Eestis ning mille turbakiht on ligi 17 meetrit paks. Ühte mäealusesse järve olevat omakorda uppunud keskajal mõisahärra koos tõllatäie kullaga, mille sära päikeselistel päevadel järvele lähenejaid pimestab.

Päikeselisi päevi juhtub Vällamäel sügisel üsna harva ette tulema. Nagu vanarahvas ütles, siis enamiku ajast mägi "tossab". See tähendab, et mäge ümbritsevad pidevalt liikuvad udu ja pilved, mis ennustavad peatselt saabuvat vihmasadu. 

Toss ei pruugi olla muidugi tingimata udu poolt põhjustatud, vaid ka inimtekkeline. Matkajate tarbeks on RMK püstitanud ühele mäenõlvale hubase võtmerahaga metsaonni koos saunaga. Seal saab pikemast matkast puhata, leili visata ning talve tulles kuuma keha lumehangedes rullida. Varem oli võimalik end ka väikesesse allikatiiki kasta, praeguseks on selle säng mudasse mattunud ning pea meetri sügavuses mudas hulpimise järel kulub pesuvett ohtralt.

Samas kohas olevat legendide järgi Kalevipoeg puhanud pärast väsitavat teekonda üle Haanjamaa mägise maastiku.

Kalevipoja jälgedes liikujad on Vällamäe lisanud igaaastase Lumeilvese matka sihtpunktide hulka. Tegu on talvise ekstreemmatkaga, mille eesmärk on tõusta 20-le Eesti kõige kõrgemale mäetipule - mis kõik paiknevad Vällamäe lähinaabruses.

Kuni aga lund veel maas pole, saab Vällamäel ringi turnides nautida kauneid sügisvärve ning vedamise korral päikesekulla sära puulehtedel. 

Asukohad:

Vällamäe matkaraja algus: 57.730503,27.059919

Rohkem ideid, pilte ja kirjeldusi kodumaiste reisisihtide kohta leiab Facebookist www.facebook.com/avastaeesti Avasta Eesti lehelt kodulehelt.