Foto: Marianne Loorents
Inimesed
15. oktoober 2014, 07:00

Priit Pajusaar: kuidas me kohvikusse lobisema jäime

Kuigi just Tarmo Leinatamm dirigeeris 1996. aastal Oslos Eurovisioni lõppvõistlusel Priit Pajusaare laulu "Kaelakee hääl" ja saateorkester tunnistas ta võistluse parimaks dirigendiks, tunnistab legendaarne helilooja Pajusaar, et tihedamalt sattus ta kolleegiga suhtlema hoopis hiljem – Vanemuises "Detektiiv Lotte" lavaletuleku aegu.

"Meie klapp oli praktiliselt silmapilkne ja uskumatult kiiresti teadsime teineteisest asju, mida sõpradele usaldatakse harilikult siis, kui ollakse koos juba puuda soola ära söönud," tunnistab Pajusaar.

Kui "Detektiiv Lotte" väljatulekuni oli jäänud veel loetud proovid ja järjekordne eriti närvesööv tööpäev sai mööda, läksid Pajusaar ja Leinatamm traditsiooniliselt teatri küljes asuvasse Shakespeare’i einestama.

"Sõime. Võtsime mõne klaasikesegi. Ja siis läks jutustamiseks," muigab Pajusaar. "Maailma asju oli ju nii palju, mida korda seada. Kui siis üks meist kogemata korraks pilgu tõstis, kohtus see täiesti tühja kohvikusaaliga. Ainult nurgabaari pukkidel istusid kolm ettekandjat. Selgus, et Shakespeare oli juba reipalt poolteist tundi kinni. Meie Leinatammega olime aga sattunud lobisemishoogu."