Ruth, endise nimega James, teenis oma otsusega minna lõikusele nii kõrges eas palju kriitikat.
"Aga ma olen alati teadnud, et elan vales kehas," põhjendab naine. Praegu kahetseb ta vaid üht – et tema rinnad nii väikesed on. Kõik muu olevat naiseks-olemise juures täpselt nii kaunis nagu ta alati kujutlenud on, vahendab Mirror.
Ruth mõistis juba üheksa-aastase poisikesena, et on sündinud vales kehas. Kahjuks võttis tema unistuse täitumine aega aastakümneid ja soovahetuslõikusele pääses naine haigekassa toel alles sel suvel.
Jamesina elas Ruth veel neli aastat tagasi, kuid siis otsustas toona 77aastane lahutatud kolme lapse isa ja nelja vanaisa alustada hormoonraviga, et end naiselikumaks muuta. Soovahetuse viimane etapp, peenise eemaldamine, toimus käesoleva aasta juulis.
Ruth teab, et tema otsus elada naisena valmistab paljudele meelehärmi – eriti seetõttu, et ta sai soovahetuslõikuseks toetust riigilt.
"Aga meil on inimesed, kes söövad end paksuks või suitsetavad ja haigekassa toetab nende ravi. Samuti rahastatakse teatud kosmeetilisi operatsioone, näiteks kui sul on keset nägu mingi moodustis, mis ei lase sul rahulikult igapäevaelu elada. Noh, soovahetusoperatsioon sarnaneb üsna mitmeski mõttes selle viimasega," selgitab värskelt naisekssaanu.
Naiseks riietus endine James juba kooliajal. 18aastaselt alustas mees navigaatoriõpinguid ja liitus 23aastaselt Briti õhujõududega. 1961. aastal võttis ta naise ja elas temaga 42 aastast, varjates oma tegelikku identiteeti.
"Ma ei rääkinud abikaasale oma tunnetest. Lootsin, et kui võtan naise, kaob mu pidev soov ise naine olla, aga nii ei juhtunud," tõdeb Ruth. Kui abielu lõpuks lagunes, jäid endised abikaasad siiski lähedaseks.
"Meie pere on väga ühtehoidev ja toetab mind, sellegipoolest tuli mu otsus lõikusele minna neile täieliku ootamatusena," räägib naine.
Täielikult varustatud
"Olen nüüd täpselt selline nagu vaja. Olen oma otsusega rahul. Ma ei kavatse käia ja rõhutada, et olen naine, aga ma olen lõpuks õnnelik. Üheksandast eluaastast peale ei möödunud päevagi tundmata, et elan vales kehas. Tundsin end kogu aeg naisena. Lõpuks ütles üks arste mulle, et tee see ära. Mine ravile ja vaheta sugu," meenutab endine James.
Naise kombel elama hakkas Ruth juba 11 aastat tagasi, kui lahutas abielu oma kolme lapse emast.
"Kui olin abielus, elasin pooleldi mehe, pooleldi naisena. Sõpradele läksin vahel naisteriietes külla, aga kodus olin ikka mees," meenutab Ruth kaksikelu. Neli aastat tagasi loobus ta meesteriietest ja mehele omasest elustiilist täielikult.
Kuigi esialgu Ruth lõikust pelgas, veenis üks teine operatsioon teda seda sammu astuma.
"Ma läbisin puusa- ja põlveliigese asendamise lõikuse ja elasin selle edukalt üle. Kui enne arvasin, et olen soovahetusoperatsiooniks liiga vana, siis tolle lõikuse edu veenis mind, et pole veel hilja. Kirurgid jäid minuga nõusse ja nüüd olengi Suurbritannia vanim soovahetaja," on Ruth õnnelik. Kogu ettevõtmine läks haigekassale maksma ligikaudu 5000 eurot.
"Inimesed arvavad, et peenis võetakse lihtsalt maha ja sellega asi piirdub. Tegelikult on kõik palju keerulisem. Soovahetusele eelneb ligi kümme aastat kestev psühhiaatriline nõustamine. Soovahetuslõikust ootavate inimeste enesetapuprotsent on seitse korda kõrgem kui nii-öelda tavainimestel. Need inimesed elavad meeleheites. Kirurgid ise ütlevad, et soovahetusega on nad päästnud sadu inimelusid, sest vastasel juhul oleks need valedesse kehadesse vangistatud end varem või hiljem tapnud," paljastab Ruth protsessi keerukuse.
Naine oli lõikuse järel haiglas viis päeva. "Täielik taastumine oli väga piinarikas ja võttis aega ligikaudu kaheksa nädalat. Aga olen tulemusega väga rahul!" kinnitab Ruth.
Soovimata laskuda üksikasjadesse, selgitab naine lühidalt, et sisemisi suguelundeid talle ei loodud.
"Vagiinat mul pole. See oleks naeruväärne, kui oleksin seda palunud. Milleks?! Et ringi hoorata? See oleks ju kohatu!" jääb vanadaam väärikaks.
Palju harjumatut
"See näeb välja täpselt nii naiselik nagu üks naine võib tahta. Arvestades vanust, ei otsi ma seksuaalpartnerit ja kui see mul ka oleks, ei oskaks ma temaga midagi peale hakata. Soovahetussoov ei tulene seksuaalsuhetest, aga sellegipoolest on hea tunda, et lõpuks on su sugu ja keha omavahel vastavuses. Mõnus on end naisena tunda," räägib naine.
Hormoonravi ei muutnud üksnes Ruthi keha. "Naised näevad asju teisiti kui mehed. Olen hakanud ellu teistmoodi suhtuma, elan oma emotsioone hoopis uutmoodi läbi. See täidab mind piiritu õnnetundega ja kõik tundub lõpuks ometi õige," räägib õnnelik naine.
Sellest hoolimata tuli tal igapäevaelus kohaneda mitme muudatusega.
"Poisina kasvades õpid sa, et jaki nööbid ja lukukinnitused on ühel pool, ühtäkki naisekssaanuna tuleb aga ümber harjuda. Ka asjade maast üleskorjamiseks kummardumine tuleb üle vaadata. Mehed ajavad jalad harki ja painutavad vaid ülakeha, samas kui naised kükitavad kergelt, hoiavad jalad koos ja korjavad eseme üles külje pealt," toob Ruth mõned näited.
Ta usub, et on kõige selle ja palju muu osas nüüd, tänu täielikule soovahetusele, palju rohkem naine kui enne: näiteks pole
Ruth kunagi olnud suurepärane autojuht, kuid olles läbi ja lõhki naine, on ta roolis veelgi kehvem kui enne.
"Ma igatsen suuremaid rindu, aga ilmselt ei saa. Samuti pole mu tagumik nii vormikas nagu võiks. Kindlasti küsite te, miks mind sellises vanuses mu tagumik huvitama peaks, aga mulle meeldiks olla kurviline naine. Ka mu sõrmed on endiselt mehelikud ja see ei muutu," loetleb Ruth asju, millega ta täielikult rahul ei ole.
Samas kiidab ta, et tema vöökoht, mis olevatki naistel pisut kõrgemal kui meestel, on kahtlemata kerkinud.
Keegi pole kunagi Ruthi kiusanud otsuse pärast elada oma järelejäänud elu naisena. "Ma ei tea, miks keegi peakski. Minusugused pole mingid ebardid, oleme osa kogukonnast ja mis soost keegi meist on, ei oma tähtsust. Olen oma eluga hetkel väga rahul. Hoian end vormis ja elan tervislikult. Käin aastaringselt iga päev meres ujumas ja tihti purjetamas. See, et olen elu jooksul sugu muutnud, ei oma minu praeguse "mina" juures mingit tähtsust," ütleb Ruth.
Kommentaarid