VILJAKAS ANIMAATOR: ­Lisaks operaator Kõpsu lugudele on Heino Pars (13. oktoober 1925 – 8. oktoober 2014) meisterdanud ka sellised teosed, ­nagu «Putukate suvemängud», «Mardileib», «Laulud kevadele», «Kunksmoor», «Välek ­Vibulane» ja «Meemeistrite linn».Foto: Peeter Langovits / Postimees
Inimesed
12. oktoober 2014, 11:00

Nukufilmilavastaja Heino Pars oskas tõsta vaataja mesilinnuna taevasse

"Nukufilmi grand old man Heino Parsi loodud loodushuvilise operaator Kõpsu jaoks aja mõiste ei kehti. Populaarteaduslik Kõps on aegumatu, sõltumatu riigikorrast," kiidab nukufilmilavastaja Heino Parsi loodud tegelaskuju filmirestauraator Tõnu Talivee. Temas, nagu ka kümnetes teistes poistes äratas omal ajal huvi kaameratöö ja pildistamise just Parsi poolt ekraanile toodud operaator Kõps. Teenekas nukufilmimees Heino Pars suri sel nädalal, 8. oktoobril.

"Kasvasin Heino nukufilmide najal," tunnistab Tõnu Talivee, kes kohtus Heino Parsiga esimest korda 1970. aastate alguses Nukufilmi Paviljonis.

"Ega ma päris detailselt seda kohtumist mäletagi. Kõik tundus tohutult huvitav, sealt edasi kulges kõik oma loomulikku rada – õige pea sai foto- ja kaameratööst minu jaoks palju enamat kui hobi."

Tõnu Taliveel on olnud õnne koos Parsiga teha ka ühine film "Päkapikud hiilivad", mille kunstnikutöö oli Raivo Järvilt.

"Osalesin ka tema "Laulud kevadest" valmimisel," meenutab Tõnu Talivee, mäletades Heino Parsi kui muhedat ja sooja inimest, kes kogu oma hinge andis loodusele ja animatsioonile.

Leidurist animaator

Talivee, kes enne Nukufilmi sattumist kandis oma eelmises töökohas hüüdnime Operaator Kõps – seda just omalaadsete videote tõttu –, nimetab Heino Parsi rahvusvahelise kuulsuse võitnud filmidest esimesena "Naela" sarja.

"Mäletan, et selle filmi vaatamine tekitas teiste riikide animaatorites arvamust, et küll pidi ikka neid naelu olema ja kus pidi ikka filmitegijatel jõudu olema, et nii palju naelu paindesse saada."

Talivee kõhistab naeru – tegelikult olid naelad alumiiniumist ning pehme plastiga polsterdatud.

Seitse aastat tagasi, Nukufilmi 50. sünnipäeval antud intervjuus tunnistas Heino Pars animatsiooni võludest ja valudest rääkides, et multifilmide lavastamine tähendas tihtipeale ka leiutamist, sest kõik ei läinud alati nii nagu plaanis:

"See on nihuke võimaluste maa, kus võid panna kaks raudnaela armastama ja lapsi saama."

Filmirežissööri, lavastajat ja muusikut Hardi Volmerit vaimustas Parsi puhul oskus panna inimest nägema imet nimega elu rohujuure tasandil; õpetada märkama päikest ja tõusma mesilinnuna taevasse. Vanameistri "Putukate suvemängud" mõjuvad tänases päevaski väga ergult.

Parsi hoida jääb Volmeri sõnul Eesti nukufilmide ajaloo absoluutne rekord – 30 aasta jooksul valmis tema käe all 31 nukufilmi. Volmer on kindel, et seda rekordit pole võimalik kellelgi purustada.

Ometigi ei kipu Hardi Volmer kolleegi iseloomustama. Nimetab loojast vanameistrit aupaklikult eksperimentaatoriks. Mainib jutu sees, et ­Parsi kohta liigub mitmeid muhedaid legende.

Maailma äärest teise

Näiteks seda, kuidas isepäised putukad "Putukate suvemängude" võteteks purju joodeti. Tõeline saavutus olnud aga see, kui Eesti animaatoritel õnnestus punaajal pääseda Jaapani mere äärde nukufilmi tegema. Ekspeditsiooni saatsid Parsi prohvetlikud sõnad:

"Ei tule vist enam Nukufilmis iial aegu, kui saad järjepanu võtteid teha Sõrve säärel ja Jaapani merel."

Ning tegu ei olnud mõne üksiku inimese, vaid suure meeskonna liigutamisega ühest maailma äärest teise!

Tänaseks kaks Heino Parsi nukufilmi restaureerinud Tõnu Talivee on rahul, et meistri legendaarsed filmid on osaliselt DVD-del kättesaadavad kõigile huvilistele. Et nukufilmide taastamine on asja ette läinud, on Taliveel isiklik kogemus:

"Minu kätte jäi kord Kõpsu DVD, võtsin selle korraks lastelastelt laenuks. Üsna varsti küsiti, et kus on, nendel on kohe vaja seeneriiki ja putukaid vaadata."