Uuspõld: püstijalakomöödia pole minu žanr (5)

Kui viimased viis aastat seostus Jan Uuspõllu nimi ennekõike Monoteatriga, siis täna esietenduv Rein Paku ühemehetükk "Brüsseli kapsas" Uuspõllu esituses jõuab publiku ette Prem Productioni firmamärgi all. Mis tähendab, et Monoteatri asutaja ja produtsendi Karl Kermese ning näitleja Jan Uuspõllu tööteed on lahku läinud.

"Monoteater kestis viis aastat, kuni arenesime niikaugele, et minu ja Monoteatri juhi Karl Kermese ideed hakkasid lahku jooksma," selgitab Jan Uuspõld, miks Monoteater uksed sulges.

"Et minu ja Jan Uuspõllu lahkumineku põhjus peitub selles, et ma ise pürgisin rohkem lavastama, on ilmselgelt kellegi õel kuulujutt. Ettepanek, et ma lavastaksin "Vanaisa" ja "Külma loo", tuli Janilt," ütleb Kermes, et nad on sõbrad edasi.

"Must kass pole meie vahelt läbi jooksnud ja tülli pole me läinud."

Miks siis ikkagi kaubamärk Monoteater maha maeti?

"Monoteater on Eesti teatrimaastikul Jani nägu ning ka Janile ei tundunud hea mõte, et tema näoga teatris hakkavad teised püstijalakomöödiat ehk stand-up–etendusi tegema. Nii otsustasimegi, et oleme mõlemad piisavalt tugevad, meil pole mingeid probleeme ning nii ma tulen turule uue kaubamärgiga Point," selgitab Kermes.

Uuspõld meelitas Kermese lavastama

"Karli hakkas üha rohkem huvitama stand-up žanrina, mis minu jaoks ei ole aga väljakutse ning nii me otsustasimegi, et lähme edasi eri teid pidi," lisab Uuspõld ja meenutab hea sõnaga aegu, kui ta Kermesega veel ühes paadis istus.

"Selles, et Kermes lavastama kippus, on ka minul omajagu süüd, sest kui me omal ajal hakkasime tegema "Vanaisa", olime kuidagi väga heas tuules. Ütlesin Karlile, et hoia mul pilk peal ehk siis lavasta ise. Mispeale Karl kohutavalt ära kohkus, aga mõtles ühe öökese ja oli nõus – mis siis ikka. Ta ongi selline julge hundi rinnaga vend, kes ei karda asju proovida.

Ja kuna me olime nii soodsas tuules, tuli see "Vanaisa" meil väga hästi välja."

Kermes kirjeldab koostööd pikemalt. "Mina ja Jan asutasime Monoteatri aastaid tagasi ning kuna see teatritegemine kasvas ja arenes sisuliselt kahe mehe õlul, siis peaks olema arusaadav, et protsess pakkus rahuldust mõlemale mehele. Meie teatritegemise esimesed kolm või isegi neli aastat möödusid pidevalt kasvavas koostöövalmiduses, kusjuures nelja aasta jooksul käsitlesime mehe elu teemat. Nii "Ürgmehes", "Isas", kui "Vanaisas" oli see läbiv joon ja selge niit," räägib Kermes.

"Neljandal aastal tõime välja lavastuse "Külm lugu". Ent sealt edasi hakkas selguma, et meie tahtmised või sisemised soovid on mõneti erinevad. Kuna Jan on ikkagi Eesti draamateatri näitleja, siis teda kannavad ennekõike traditsioonilise teatri väärtused, samas on minus rohkem otsingulisust ja rahutust. Mina tahtsin teha rohkem stand-up´i ja eks me ka proovisime. Juba 2011. aastal lavastusega "Minu elu meedias", mis lõppes Jani jubedate migreenihoogudega.

Võib olla oleks olnud tark sel hetkel stand-up´i pusimine lõpetada?"

Pärast tänavusuvist lavastust "Liblikad siseorganites ehk Armastus, mis päästab maailma" istusid Kermes ja Uuspõld maha, et järele mõelda, kuhu on Monoteatriga jõutud.

Kumbki teeb nüüd oma teatrit

"Minu soov oli endiselt stand up´i teha, Jan ütles, et tema tahab teha komöödiat. Just monokomöödiat, mis on tema pärisosa ja et tema on ikkagi interpreet, samas kui stand-up´i puhul sa pead olema ikkagi looja ehk siis teksti autor," ütleb Kremes.

"Aga kui sellele lahkuminekule kõrgemalt vaadata, on olukord teatrimaastikul isegi paremaks läinud, sest nüüd on publikule monoetendused Jan Uuspõllult ning samal ajal püüab Kermes jätkata suurte lavade ja suurte šõudega. Nii et teatripilt meie pooldumisest ei jäänud kindlasti vaesemaks, vaid hoopis rikastus."

Mehed rabavad tõesti südamelähedast teatrit teha. Produtsent ja produktsioonifirma Point asutaja Kermese tõi suvel välja Peeter Oja püstijalakomöödia "Kui loll võib inimene olla".

Uuspõllul on täna esietendus. "Brüsseli kapsast", mida ta nimetab monokomöödiaks: "Sest ma tahaks oma etendustega näidata ka draamakaarti ehk siis luua kerget konflikti ning seda koos saaliga lahendada. Seega siis elada koos publikuga läbi mingi katarsis ehk puhastumine. Stand-up seda aga ei võimalda."

"Brüsseli kapsas" tuleb välja Prem Productioni alt.

"Prem tähendab sanskriti keeles ülevat armastust," selgitab uue teatri nime tähendust selle produtsent, Uuspõllu abikaasa Gerli Tiganik.

"Mistõttu meie logol on kaunite kunstide jumalanna Radharani."

"Brüsseli kapsa" dramaturg ja lavastaja Rein Pakk lisab, et talle on olnud nii Uuspõld kui Kermes mõlemad väga head koostööpartnerid. "Nüüd, kui Monoteater on minevik, jätkus minu koostöö Prem Productioniga, aga ma ei välista, et tulevikus tuleb mõni minu lavastus välja Karl Kermese uue teatri Point alt," arutleb Pakk asjalikult.

"Kõrvalt vaadates on nende lahkumineku põhjus täpselt see, mida öeldakse suhete või abielude puhul: kasvasime lihtsalt lahku. See on selline aja jooksul lahku kasvamine, sest neil mõlemal küpses oma visioon või suund sellest, millist teatrit teha ja seal olid erinevused. Nii et mingi kismat või kaklust lahkumineku tagant ei tasu otsida."

Rein Pakk tegi just lõpparve Vanemuisega. "Tõepoolest, alates sellest hooajast ei ole ma enam Vanemuise koosseisuline lavastaja ja näitleja. Tahtsin endale natuke rohkem vabadust. Tundsin, et nüüd, kus ma päris palju kirjutan ja lavastan, läks näitlejatöö selle kõrval liiga koormavaks. Tuli teha valikud. Samas ma ei välista, et lähen Vanemuisesse kunagi tagasi."