ŽÜRII DEGUSTEERIB: «Lõhn, maitse, järelmaitse – vahepeal tuleb suu vee või rohelise teega puhtaks loputada,» toob Onu Bella ehk Igor Maasik välja põhilise, mida veini degusteerides hinnata. Laupäeval otsis žürii Türil õunafestivalil parimat koduveini. Foto: Teet Malsroos
Inimesed
6. oktoober 2014, 07:00

Onu Bella õpetas koduveini tegema: sügisõunad sobivad selleks ideaalselt! (7)

"Kel pole mingit õuntest koduveini valmistamise kogemust, peate arvestama, et tegemist on üsna töömahuka ettevõtmisega," hoiatab Onu Bella ehk Igor Maasik laupäeval Türi õunafestivalil loengu "Õuntest koduveini tegemine" kuulajaid. Mehel on koduveini valmistamise kogemust tervelt 40 aasta jagu.

Veinitegusid on meelelahutustegelasel Onu Bellalgi selle pika praktika ajal aia taha läinud. "Polegi liiga magusaks läinud, vaid on muutunud õunaveiniäädikaks, aga seda saab ju kasutada, näiteks marineerimisel või ka peapesuks," tõdeb Igor Maasik, kelle lemmikkoduvein on õuna-aroonia oma. Ta suuri koguseid koduveini ei valmista, seega piisab talle täiesti oma koduaia sügisesest saagist.

Ka pudrunuiaga saab mahla kätte

Esmalt tuleb varuda kaks või kolm suuremat ämbrit. Algajale ongi kõige riskivabam veini teha just õuntest. "Materjal on odav, ka suhkrut kulub suhteliselt vähe." Kõige parema veini saab tema sõnul sügissortidest.

Kel pole kodus õunaveskit, saab ka ilma hakkama – õunad võib suures nõus lihtsalt puruks tampida. "Õunte ja materjali kulu on sellisel juhul küll suur, aga mahla saab siiski kätte," teab Onu Bella. Taoline õunamass tuleb jätta vähemalt kolmeks ööpäevaks seisma ning seda aeg-ajalt segada. Kääritamisprotsessi kiirendamiseks võib sellele niinimetatud lobrile veidi suhkrut lisada ja seda tuleb hoida 25–30 soojakraadi juures. Teistel temperatuuridel kipub tekkima hallitus, mis on veini surm.

Esmane käärimine algab 72 tundi pärast õunte purustamist. "Kui seda õunalobri nuusutades tuleb traditsioonilise õunalõhna asemel veidi teravam lõhn, on see käärima hakanud," selgitab koduveinimeister.

Kohe, kui lobri on läinud käärima, tuleb õunamassist mahl kätte saada, näiteks läbi linase riide või marli kurnates ja pressides. Saadud virdele tuleb lisada suhkur. "Õunaveinile ei panda hulka vett!" toonitab Onu Bella.

Koduveinimeistri sõnul ei pääse põhjamaistest viljadest veini valmistades üle ega ümber suhkrust, kuna meie laiuskraadi viljad ei saa suvega piisavalt päikest, mistõttu pole neis ka piisavalt suhkrut. Õunaveini puhul on Harju keskmine 120 grammi suhkrut ühe liitri puhta mahla kohta.

Veinipärmi mees veiniteol kasutanud pole. "Viljadel endal on pärmiseenealgeid piisavalt küljes, nii et kui neid puhastades kuumtöötlemist mitte kasutada, on võimalik vein ka ise käärima panna." Kui aga õunu pesta kuuma veega, siis surmab see olulise koguse õuntel juba looduslikult olevaid pärmiseeni.

Hapnik teeb veini asemele äädika

"Veini valmistamise kõige olulisem etapp on veini kääritamine, milleks on hea kasutada klaasnõu. Saate jälgida, kas vein on kääritamisprotsessi lõpetanud või missuguses etapis see on," seletab Onu Bella. Tema soovitab algajatel alustada 3-, 5- või 10liitrise anumaga.

Käärimist alustanud virre tuleb panna klaasist kääritamisnõusse, mil on veinimulksuti ehk vesilukk. "Väga tähtis on jälgida, et veinimulksuti sees oleks vesi, see ei lase õhul veini juurde pääseda," märgib Onu Bella. Anuma õhukindlalt sulgemiseks on kõige lihtsam kasutada plastiliini. "Veini surm on see, kui kääritamisprotsessi satub õhuhapnik – asi päädib sellega, et saate veini asemel hoopis veiniäädika," hoiatab Onu Bella. Veini valmimisest ja käärimisprotsessi lõpust annab aimu see, kui mulksumine on lõppenud.

Kui saaremaine koduõlu on tuntud oma võimega jooja äkitselt jalust niita, siis kohati võib koduvein sama salakavalalt käituda. Onu Bella sõnul suudab organism kõige edukamalt omastada 15–20protsendilise alkoholisisaldusega jooki, koduveini alkoholisisaldus võib maksimaalselt jääda 12 protsendini. "Kui joome 40kraadist viina, siis osa sellest tuleb organismist lihtsalt välja," selgitab Onu Bella n-ö jalgu alt niitva efekti põhjust.

Üleüldiselt arvab Onu Bella, et eestlane on üsna laisk koduveini meister. "See ei ole meil väga laialt levinud traditsioon." Novembris ilmub tema sulest raamat "Keemia diskreetne võlu", mis õpetab koduveinist tunduvalt kangemaid jooke valmistama.

Veinimeistri levinumad vead

Ära tee veini suvistest õunasortidest.

Väldi praakõunu – kui ussitanud õunast ilmub uss õunalobri pinnale ja sellest saab vabaneda, siis riknenud õun rikub ka veini.

Ära unusta õunalobri segamast vähemalt 2-3 korda päevas.

Kata õunalobri linase riidega, et kaitsta seda äädikakärbeste eest.

Jälgi, et veinimulksutist ehk vesilukust pole liiga palju vett ära auranud.