Inimesed

Angela Aak: mu soovahetuse järgne elu on täis puhast rõõmu! (151)

Nataly Koppel, 3. oktoober 2014, 07:00
2008: Selleks ajaks oli Andres Aagist saanud juba Angela Aak. Pilt on pärit Kroonika fotosessioonist.Foto: KRISTJAN LEPP
"Ma olen oma eluga rahul. Igati! Pärast operatsiooni tundsin rõõmu ja see rõõmutunne kestab siiamaani – 17. oktoobril saab täpselt kaheksa aastat, kui minust sai füüsiliselt naine. Vaimselt tundsin seda ammu. Ma ei ole oma otsust sugu vahetada kordagi kahetsenud. Hetkekski!" on muusik Angela Aak õnnelik, et temast sai naine.

"Minu jaoks ei olnud pärast soovahetusoperatsiooni raskeid aegu, pigem on see olnud ilus aeg! Enne seda oli minu elu ebakindel. On naljakas selliseid asju öelda, aga ma isegi ei mäleta osa oma eelmisest elust – see on justkui udu sisse mattunud."

Sellised otsused ei tule juhuslikult.

"Peaks täitsa loll olema, kui otsustad sugu vahetada ja pärast avastad, et see oli viga. Pealegi, meil siin Eestis kontrollib inimese vaimset seisundit ka spetsiaalne komisjon," selgitab Angela.

Angela otsustas ennast lõigata lasta Eestis. "Tahtsin, et minu lähedased ja sõbrad oleksid lähedal, hoiaksid mu kätt. Kui ma ei eksi, siis operatsioon Eestis võis ka natukene odavam olla kui välismaal."

Mis summaga tegemist oli, seda ta absoluutselt ei mäleta.

"Mulle tehti üks soovahetusoperatsioon, muid kirurgilisi kohendamisi allpool vööd pole pidanud läbima. Otse loomulikult kohendasin ka rinnapartiid ja pean elu lõpuni sööma hormoontablette. Miljonid inimesed tarbivad iga päev erinevaid ravimeid – see ei ole mingi probleem!"

Operatsioonist taastumine läks tal üllatavalt hästi ja kiiresti.

"Arvasin, et mul tuleb lavast pikamaks ajaks loobuda, aga olin seal tagasi juba kahe nädala pärast. Tõsi, palju ei rabelnud, kuid ikkagi omal jalul ja omal jõul."

Suurim toetaja on ema

Loomulikult ei näinud ta oma uut välimust kohe pärast operatsiooni.

Samas ei seisne muutumine mehest naiseks ju üksnes lõikuses?

"Jah, kõigepealt toimuvad muutused sinu enda mõtetes, tunnetes, siis langetad otsuse alustada hormoonraviga, alles siis tuleb lõikus – kõik need asjad on omavahel seotud ning operatsiooni hetkeks oled sa vaimselt juba teine inimene. Minu jaoks oli see loomulik protsess. Ma olen jumalale tänulik, et asjad läksid nii, nagu läksid. See kõik ei ole juhuslik, vaid saatusega ette määratud!"

Angela kõige suurem toetaja oli siis – kaheksa aastat tagasi – ja ka nüüd ema. "Kui operatsioon sai tehtud, ütles ta, et tore, saime ühe jama kaelast."

Haiglaaeg ei olnud Angela jaoks üldse traumeeriv.

"Sõbrad, tuttavad ja ema käisid külas. Mul oli haiglas kuidagi hea olla, ma tundsin, et nüüd saab kõik ometi korda ja unustatud. Mul ei olnud ühtegi negatiivset emotsiooni või mõtet, kui ma seal olin. Üldse, mina olen Eesti arstidesse väga hästi suhtunud ja pole aastatega ka neis pettuma pidanud. Ka praegune arst, kelle juures ma kontrollis käin, on erakordselt tore ja professionaalne inimene."

Hiljem vahetas ta ka nime ja dokumente.

"See ei olnud üldse pikk ja bürokraatlik protsess! Ükski ametnik ei vaadanud mulle suurte silmadega otsa. Nad suhtusid minusse hästi ja mõistvalt. Ma usun, et oma rolli mängib ka inimese enda suhtumine, missuguste emotsioonidega ta ühe või teise inimese poole pöördub. Kui ta on positiivselt meelestatud ja sõbralik, lähebki tal kõik hästi."

Kontrollis, mida tehakse Ida-Tallinna keskhaiglas, peaks ta käima vähemalt korra aastas.

"Tunnistan, et olen vahepeal selle isegi unustanud ja vahele jätnud. Mul pole muretsemiseks ja mööda arste jooksmiseks ka mingeid põhjusi olnud. Analüüsid on alati korras."

Mis on muutunud ajast, kui ta lasi ennast lõigata?

"Elus on rohkem rõõmu ja mõned naiselikud mured on tekkinud. Vahel on olukordi, kui midagi ei ole selga panna. Ma pean tunnistama, et olen isegi mõnele üritusele minema jätnud, sest midagi polegi ju selga panna."

Kaalu ei jälgi

Tema garderoobis on kõige enam mitmesuguseid toppe.

"Kõrge kontsaga kingi pole väga palju, sest esiteks olen ma niigi pikk ja teiseks, nendega ei ole väga mugav käia. Kõige kõrgem konts, on mul 12–15 sentimeetrit. Kui käia pidevalt kontsadega ringi, siis harjub ära, aga samas – koeraga jalutamiseks need väga ei sobi."

On juhuseid, kui ta tormab toidupoodi nii, et pole ennast meikinud, kuid üldiselt teeb ta ikka alati kerge meigi peale.

"Väike jumestus teeb kenamaks! Mulle ei meeldi ka, kui juuksed on sorakil, seda ei tohiks endale lubada eriti need inimesed, kes esinevad. Mina küll kasimata muusikut laval näha ei tahaks!"

Õnneks on tal oma sõnul geenidega vedanud ja ta ei pea hullumoodi oma kaalunumbrit jälgima.

"Ehkki trenn ei tee kunagi paha. Endaga peab ikka tegelema! Üksvahe olin hästi tubli, käisin hommikuti väljas jooksmas ja pärast võimlesin kodus. Praegu on nii palju tööd, et hommikune trenn on soiku jäänud. Jõusaalis ma ei käi, rühmatrenn mulle ka ei istu. Bänd on minu jaoks kõige suurem rühm. Teiste transsooliste inimestega ma väga palju kokku ei puutu – ma tean küll, et neil on vahel ühised üritused, aga ma lihtsalt ei jõua sinna. Tegemist on palju. Klassikokkutulekule ma ka lihtsalt ei jõua."

Kas tal on olemas elukaaslane või kallim?

"Sellest ei taha ma rääkida. Kas ma tahaksin lapsi adopteerida? Ma olen sellele mõelnud küll, kuid pole end lapsendamisprotsessiga isegi mitte kurssi viinud – mulle tundub, et ma olen selle jaoks veidi vana.

Samas on ennustaja Edgar mulle ütelnud, et ma võin kohata inimest, kellel on juba tibu olemas ja me kasvatame ta üheskoos üles. Kes teab, mis elu toob!"

Tema juurde on tulnud palju inimesi, kes on soovahetusoperatsioonile mõelnud ja uurinud, kuidas kõik käis, kes teda lõikas ja kuidas ta ennast tunneb.

"Enda loo olen ikka ära rääkinud, aga ma ei ole psühholoog, et kellelegi selliseid asju soovitada või, vastupidi, teda ümber veenda. Inimene peab ise endas kindel olema!"

Ta ei leia, et Eestis on transsoolistest vähe räägitud.

"Võib-olla isegi liiga palju. Kui ma poleks tuntud muusik, kelle tegemised on kõigile näha, poleks ma oma muutumistest ka avalikult rääkinud. Ma hea meelega ei räägiks üldse avalikult soo vahetamisest, aga paraku esinen pidevalt rahva ees ja ei saanud operatsiooni varjata. Rääkisin asjadest ausalt, ei hakanud inimestele häma ajama," ütleb Angela.

17. oktoobriks, mida võib pidada tema teiseks sünnipäevaks, Angela ettevalmistusi ei tee.

"Mulle ei meeldi planeerida ja oma sünnipäevi suurejooneliselt tähistada. Kui vana ma üldse olen, selle jätan naiselikult parem mainimata."

Samal teemal

14. veebruar 2018, 13:52
Kas Angela Aak pakub veebiportaalis eskortteenust?
21. august 2017, 12:00
PILTMÕISTATUS | Kes on see kuulus ja andekas eesti kaunitar?
18. veebruar 2015, 07:00
Parimad sõbrad ja abikaasad: soovahetuse läbinud naine abiellub oma sõbrannaga
3. oktoober 2014, 07:00
"Olen tavaline keskealine naine."

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee