Inimesed

Rein Rannap: tore, et ma klassikalise muusika ringkonnas enam autsaider pole! (1)

Kais Allkivi, 2. oktoober 2014, 07:00
PÜÜAB LAIA KUULAJASKONDA: «Kui ma loon, mõtlen kuulajale – nagu ma ise istuks kontserdil,» ütleb Rein Rannap – üks kolmest laureaadist, keda Eesti Muusikanõukogu eile õhtul Škoda jäähallis pidulikul tseremoonial tunnustas. Foto: Arno Saar
"Kõige õnnestunum teos on loodetavasti veel kirjutamata," kostab helilooja ja pianist Rein Rannap, keda Eesti Muusikanõukogu autasustas eile õhtul heliloomingupreemiaga kogu senise heliloomingu eest. "See on mul esimene preemia heliloojana," märgib Rannap.

"Olen kriitiline, aga mitte ainult tagantjärele, vaid pigem ette. Jään rahule enamikuga sellest, mida kirjutan, sest avastan teost arvutist kuulates oma võimaliku rahulolematuse juba enne, kui selle käest annan, ja teen parandusi," avaldab Rein Rannap. "Umbes viimased seitse aastat olen oma teostega rahul, varem küll lõpuni ei olnud," tunnistab Rannap, kes on klaveri- ja orkestriteoseid komponeerinud 1980. aastatest saadik. "Küllap olen õppinud paremini kirjutama. Kui varem oli mu põhitähelepanu klaverimängul, siis just sel perioodil olen ka üsna palju muusikat kirjutanud," arutleb ta, et ilmselt on oma roll kogemustepagasil.

Elukaaslane ei lase töötuhinas nälgida

Samal teemal

Rannap paljastab, et uued muusikaideed tulevad talle tavaliselt õhtuti. "Öösiti aga tegelen nikerdamisega: kirjutan noote arvutisse, kuulan üle, teen seadeid jne. Olen öökulli tüüpi," räägib ta.

"Kui komponeerin, lasen arvutil endale noote ette kanda ja kuulatan iga pisemat detaili ning muidugi ka üldist kulgu – kas pole midagi, mis häiriks? Sageli tuleb nii kuulates juurde uusi ideid, mida helikanga täiustamiseks lisada," kirjeldab Rannap oma loomeprotsessi.

Küsimusele, kui kauaks on ta võimeline niiviisi helide maailma kaevuma, et unustab kõik muu – ehk isegi selle, et vahepeal võiks keha kinnitada –, vastab komponist muiates: "Keha mul kinnitamata ei jää. Mu hoolitsev elukaaslane Eve toob mulle arvuti taha midagi näksida ja juua, kui olen terveks päevaks töösse sukeldunud. Aga kui kauaks? Kui unustan kõik muu, siis unustan ju ka kella vaadata."

Loomingus on alati ka rokki ja poppi

Reeglina on tal korraga käsil mitu teost. "Mulle sobib korraga tegelda mitme erineva asjaga, siis on teine nagu põgenemine esimesest – sunduseta vaheldus. Seda just siis, kui esimesel on tähtaeg kukil, nii et see mõjub juba kui sunnitöö. Siis annab teise projektiga tegelemine, millega on aega maa ja meri, lõõgastust ja heameelt, kui tulemus kiiresti näha on," selgitab Rannap ja lisab: "Tänu diktofonile on võimalik kõik head ideed mugavalt tallele panna, et nendega kunagi hiljem tegelda."

Hõivatud pianist ja helilooja kurdab, et puhkamiseks ei kipu aega jääma. "Kui varem mul hobisid nagu polnudki – oli ainult muusika –, siis viimasel ajal harrastusi isegi leidub: reisimine, snorgeldamine ja mäesuusatamine," märgib Rannap. "Kui olen suutnud end lahti rebida ja reisile minna, naudin seda väga. Hea meelega ainult reisikski, katkematult, kogu ülejäänud elu. Aga noh, ei saa ju – vahepeal on vaja raha teenida," nendib ta.

Muusika loomisest ta ilmarändurina muidugi ei loobuks. "Mul oleks reisides läpakas kaasas. Kenasse kohta sattudes jääksin sinna paigale ja komponeeriksin. Siis tuleks ilmselt ka tellimuseta!" unistab Rannap.

"Olen märganud, et ainult üks nädal puhkust ja kuhugi reisimist on suhteliselt mõttetu ettevõtmine, sest sel ajal käivad ikka veel töömõtted peas ringi. Parem on puhata korraga pikalt," on Rannap veendunud. "Nii seiklesime Evega kahekesi ülemöödunud talvel neli kuud ühtevalu Kagu-Aasia kandis. Seal läks küll vahepeal kodune maailm meelest ära. Viimasel talvel olime 40 päeva Araabias. Seda võib juba nimetada puhkuseks!" leiab Rannap.

"Samas, kui puhkus on väga intensiivne, nii et mõtetel pole mahti uitama minna – näiteks mõne suurlinna kultuuri ahmides või Alpides suuskadel mäest laskudes, mida oleme ka Evega teinud –, siis võib nädal olla arvestatav ajaühik," tõdeb ta.

Ehkki ta pole veel mõelnud, milleks muusikanõukogu preemiaga kaasnevat 3500eurost auhinnaraha kasutada, mõtiskleb ta: "Miks mitte panna see hambarahaks mõnele uuele pikemale reisile?"

Heliloominguauhind tähendab Rannapile palju: "See on mul esimene preemia heliloojana. Publik on kõigi aegade parima eesti laulu võistlusel mu laule esirinda hääletanud (2009. aastal TV3 telesaates "Eesti otsib lemmiklaulu" jõudis esikümnesse neli Rannapi lugu – K. A.), kuid preemiaid annavad välja professionaalid. Mul on väga hea meel, et mu muusika, mis on loodud klassikalistele koosseisudele, kuid jääb helikeelelt tegelikult täpselt tõsise ja kerge muusika vahepeale, on nüüd ka – ilmselt tähtedeseisu muutudes või tänu mu visadusele – akadeemilised ringkonnad omaks võtnud."

Helilooja sedastab, et ta polegi n-ö päris tõsist muusikat kirjutanud. "Olen alati püüdnud viia klassikalist muusikat laia kuulajaskonnani. Mu loomingus on alati rokki ja poppi ka sees. Olen tundnud end teistest erineva helikeele pärast kaua autsaiderina. Tore, et lõpuks hakkab jää sulama," rõõmustab Rannap.

Praegu on käsil nukumuusikal

"Viimastel aastatel olen loonud näiteks laulukogumi "Hingelinnud", plaaditäied materjali nii sooloklaverile kui ka klaveriduole, kantaadi "Maa ja taevas", lisaks sümfoonia, klaverikontserdi, viis teost puhkpilliorkestrile, lühiballeti, kantaate, koorilaule, filmimuusikat ja kõige rohkem – kammermuusikat – vähemalt kümmekond teost erinevaile koosseisudele," loetleb Rannap, kes tõstab enim esile 2012. aastal esiettekandele tulnud kontserti klaverile ja orkestrile. Justkui sünnipäevakingina esitab maestro seda 6. oktoobril, oma 61. sünnipäeval, Moskvas koos keelpilliorkestriga. "Selle teosega olen tõesti rahul, päris mõnus on seda mängida," kinnitab ta.

"Loomingu hulka, millega rahul olen ja mis on kindlasti õnnestunud, kuuluvad muidugi ka mu populaarseimad, igihaljaks saanud laulud – nendes on kõik kogemata õigesti läinud," arvab endise rokkansambli Ruja asutaja tagasi vaadates. ""Raagus sõnad", "Nii vaikseks kõik on jäänud", "Suudlus läbi jäätunud klaasi, "Eesti muld ja eesti süda", "Must lind", "Vana vaksal", "Rahu", "Ilusa maa" refrään," nimetab ta lemmikuid.

Viimasel ajal on lõviosa ajast läinud klaveri harjutamisele: "Kohe on ees neli esinemist erinevate kavadega Moskvas ja uue klassikatöötluste klaverikava "Selfid klassikutega" esiettekanne 23. oktoobril Mustpeade majas."

Klassikapalade uusversioonid, kus ta kasutab popmuusika elemente, salvestab ta ka plaadile – see on üheksas CD, mille Rannap oma kulu ja kirjadega välja annab. Novembris aga ootab teda kontserdireis Hiina suurtesse linnadesse.

Eesti Muusikanõukogu ja Kultuur-kapital jagasid muusikapreemiaid

Eile õhtul premeerisid Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital Škoda jäähallis silmapaistvaid muusikategelasi. Muusikanõukogu tunnustab rahvusvahelisel muusikapäeval ehk 1. oktoobril muusikuid ja muusikainstitutsioone kogu senise tegevuse eest alates 2002. aastast. Tänavu pälvisid 3500 euro suuruse preemia:

Rein Rannap – heliloomingupreemia

Jüri Alperten – interpretatsioonipreemia

Vardo Rumessen – preemia muusikaelu jaoks tähtsa ja väljapaistva tegevuse eest

Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital jagab eelmisel hooajal enim silma paistnud muusikategelastele ja -kollektiividele aastapreemiaid 1995. aastast, kuid seitsmendat aastat anti auhinnad üle ühiselt muusikanõukoguga. Välja jagati üheksa 3500eurost preemiat:

Age Juurikas – aktiivne ja isikupärane solist ja ansamblipartner

Ansambel Metsatöll – rokkmuusika järjepidev ja omanäoline edendamine

Ansambel Yxus – kultuuriruumi rikastavad uue muusika kontserdid

Kadri Voorand – särav ja jõuline džässmuusik

Kristjan Randalu – tipptasemel kontserdid Eestis ja maailmas

Matti Reimann – pikaajaline pühendunud töö kammermuusika väärtustamisel

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee