Palju õnne Mart!Nii südantsoojendav on lugeda,kuidas üks parajais aastates mees kirjeldab oma koduelu ja suhteid emaga.Artikkel algab sõnaga EMA.Tänu kodusoojusele kasvavad ka mõnusad ja muhedad mehed.
Oh sa vana Juurikas,käisid Komeedis Evelin 2 musutamas.Aga hea paroodia,aga nii mesimagusat paari ei õnnestunud mängida.Alati tasemel huumor varnast võtta,õnnesoovid järgmiseks 50 aastaks talle!!!Ja tore,et pole ühegi erakonna õnge läinud,mis välja paistaks.Rohke debelak reformi poolel ei olnud meeldiv vaatepilt,ei sõnas ega pildis.Olgu ikka Juur tema ise omas elemendis.
"Tere hommikust, tulen tammikust, toon teile sooja sepikut!!!" See on nagu minugi lapsepõlvemantra nii vanaisalt kui isalt.:) Palju õnne ja palju sooja sepikut!:)
Viiendas klassis muutub õppetöö hüppeliselt raskemaks, tulevad füüsika ja keemia. ....................................................................................................... Füüsika-keemia tulid seitmendas klassis. Kuigi lõpetasin keskkooli Mardiga samal aastal ja olen tast poolteist aastat vanem, olid osad klassivennad-õed mustki aastakäigujagu vanemad- sündinud 1962.a.
Niimoodi, ühest toast teise, kujunes ka minu ja venna üks osa algkooliaastatest. Nimelt oli meie ema ühe Lõuna-Eesti algkooli juhataja ning eluruumid olid kooliga ühes majas. Küll me kadestasime kooli tulijaid-minejaid, kes olid talviti kohati lumised, rääkisid, autodest, kes neid hääletades olid peale võtnud jms., meie aga astusime ühest ruumist teise...Vahel tegime vennaga tiiru ümber koolimaja, et ka nö olla kooli tulija. Peale kooli seisime maantee ääres ja vaatasime, kes millise auto peale sai ( olid 60-ndat aastad ). Hiljem kolisime koolimajast eramajja ning siis saime vennaga hommikuti tulla ning hiljem koju minna mõnda aega, sest 4-kl. algkool sai läbi. Hilisem koolitee kulges keskkoolis ning see asus meie elukohast 5 km kaugusel , nii et minna ning tulla jagus aastaid.
KOMMENTAARID (12)