Foto: Aldo Luud
Inimesed
29. september 2014, 07:00

Ülle Lichtfeldt künnivõistlusel: "Seda oskust võib kunagi reaalselt vaja minna!" (9)

"Kus Enn ja Heiki on? No läks vähe kõveraks, andke andeks mehed! Üritasin küll tagasi tulles vagu vähe sirgemaks ajada," kaebab näitleja Ülle Lichtfeldt reedel Olustveres oma treeneritele, kui on künnivõistlusel just soorituse teinud ja uhke traktori John Deeri kabiinist alla ronib.

Reedel ja laupäeval mõõdeti Viljandimaal Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli õppetalu maadel paremust künnimeistrivõistlustel. Reede pärastlõunal oli VIP-traktoristide päralt, kus omavahel konkureerisid Ivari Padar, Ülle Lichtfeldt, Baruto ehk Kaido Höövelson, Heiki Raadik, Ott Kiivikas ning Jüri Muttika.

Hobusega kündmist demonstreeris Igor Mang.

Lichtfeldt treenis nädalapäevad

Mõnigi VIP-võistleja istus tänapäevase traktori rooli taha kündmistööd tegema esimest korda. Näitleja Ülle Lichtfeldt ei tulnud aga künnivõistlusele mütsiga lööma: tema treenis enne Kõrveküla meeste Heiki ja Ennu käe all. "Nemad on Lääne-Virumaa kõige tublimad mehed," kiidab Ülle enne võistluskündi.

Treenerid tunnistavad, et Ülle esimene künnivagu õppustel oli kõver nagu kuldi, khmm, k**erida, aga teine oli juba palju parem.

Lääne-Virumaal maakodus elav näitleja Ülle naerab pärast võistlust, et tal on nüüd omagi kodus tarvis kartulimaa pahupidi tõmmata. Ülle vanavanemad elasid kõik maal. "Heina kaarutamine, peenarde rohimine, sigade söötmine – nagu tol ajal maal ikka oli, see oli lahe töö," ütleb Ülle, et maaelu üksikasjad pole talle võõrad. "Heinateo aeg pakiti hein ära ja mehed loopisid neid pakke siis traktori peale. Tööjõudu ei raisatud tühja. Lapsed lükati traktorirooli ja sel ajal, kui meie sõitsime, loopisid mehed pakke peale," jutustab Ülle.

Nüüdki puutub Ülle maatöödega üpris tihti kokku: "Mul on päris suur aed. Alguses, kui sinna kolisime, mõtlesin, et hävitan kõik lillepeenrad ära, aga nüüd on tekkinud igale poole lilleklumbid ja mulle väga-väga meeldib! Ma armastan ja kogun erinevaid iiriseid. Peenramaal on ikka traditsioonilised porgand, redis, maitseained, salatid."

Praegu on Üllel kodus vana Saksa traktor, millega asjatab tema isa. "Nüüd olen siis nädal aega käinud Kõrveküla meeste juures kündmist õppimas," muigab Ülle.

Miks näitleja otsustas üht künnivõistlust nii tõsiselt võtta?

"Ma ei oska niimoodi, et mind kutsutakse ja siis tulen ja teen kuidagi! Ma tahan asjast ikka midagi teada ka ja ma arvan, et mul läheb seda oskust kunagi reaalselt ka vaja," mõtiskleb Ülle.

Traktor nagu limusiin!

Ülle kodus olev traktor – ikka see, millega isa askeldab – on igasuguse peene elektroonikata, künnivõistlusel oli naise juhtida aga uhke tänapäevane John Deer.

"Ma ehmusin ära, kui ma istusin treener Heiki traktorisse, mis on nagu limusiin! Kõik on nii kerge, iste on reguleeritav, kõik on puhas, muusika mängib, soe on – see on uskumatu!" kirjeldab Ülle moodsa ja vana traktori vahet.

Ülle ütleb, et tähtsaid elektroonilisi nuppe täis traktoriga tuleb tööd võtta väga rahulikult, sest tegelikult kõik ongi väga kerge ja lihtne.

"Kas see on Muttika praegu traktori roolis?" hoiab Ülle jutu vahepeal konkurentide tegudel silma peal.

"Ta võttis minu treenerite nõuannet kuulda! Super! Nad ütlesid talle, et ära vaata enda ette, vaata kaugemale ja võta sihiks mõni puu näiteks."

Kõrvalseisjana kommenteerib Tiina Tauraite – mullune võitja, tänavune autasustaja –, et tema hinnangul on võistlusel kolm favoriiti ning kohtunikel läheb hindamisega üsna keeruliseks.

Lõpptulemusema saab kolmanda tulemuse kirja põllumajandusminister Ivari Padar, teiseks platseerub endine sumomaadleja Kaido Höövelson ning künnivõistluse seljatas tuli-nägi-võitis-stiilis ETV "Ringvaate" reporter Jüri Muttika.ˇ

Baruto: "Tänapäeva tehnikaga pole lihtsamat asja kui kündmine!"

Loomapidamisega tegelev endine sumomaadleja Kaido Höövelson ehk Baruto tunnistab enne võistlustulle astumist, et kündmisega ta päris sina peal pole, kuid püüab anda endast parima. "Tänapäeva tehnikaga pole lihtsamat asja kui kündmine!" juubeldab Baruto pärast edukat etteastet.

Maasse vajutatud künnivagusid takseerides tunnistab ta, et alati saab paremini, aga pole hullu.

Kaido ütleb, et maatöö pole talle võõras: "Meil on lihaloomad, traktori roolis tuleb vahel ikka olla, kuid tööd on teistsugused."

Lapsepõlve maatöödest mäletab Kaido kõige helgemini heina tallamist käru kastis. "See oli vägev, pärast sai heintes magada ka. Värske heina lõhn on meeles. Praegu seda värsket heina lõhna ei saagi, sest kõik läheb kohe pallideks," tunnistab Kaido, et talle meeldib maaelu.

Ott Kiivikas: lapsena pidin traktori taga kõmpima

Kui jõuab kätte Ott Kiivikase kord oma oskusi demonstreerida, ütleb ta, et vaadates Baruto ettetehtud künnivagu, kadus tal igasugune künniisu ära. "Aga tänasel päeval tulin siia rohkem kogemust saama!" ütleb Ott, kelle sõnul on senini olnud suhe tema ja traktori vahel nullilähedane.

"Lapsepõlves olin mina enamjaolt see, kes traktori taga pidi kõmpima ja viskama kasti küll kartuleid, peete, kive," räägib Ott.

"Heinategu oli igasuvine ettevõtmine. Lapsena oli see vahel päris tüütu – mina ei saanud aru, miks vanavanemate kahele lehmale küll nii palju heina tuli teha," naerab Ott.

"Kui töö tehtud sai, oli rõõm väga suur ja kui pärast anti sooja lehmapiima värske kärjemee kõrvale – sülg tuleb praegugi suunurka."

Jüri Muttika: "Tehnika on ikka kõvasti arenenud!"

"Instruktor ütles, et sõida rahulikult, ära siple, ei anna gaasi! Võta jalg gaasilt ära, pane ader maasse ja nüüd anna gaasi! Väga äge oli!" jagab "Ringvaate" reporter Jüri Muttika ärevaid muljeid pärast oma võistluskünni edukat sooritamist.

Viimati istus Jüri traktori roolis 17aastaselt, siis jäi 19 aastat vahele ning reedel oli taas ajalooline hetk, kui sai traktorirooli keerata. "Tehnika on ikka väga kõvasti arenenud!"

Millised olid Muttika kokkupuuted põllumajandustehnikaga lapsepõlves? Selgub, et Rakvere poisi Muttika suved möödusid vanemate maakodus Lahemaal. "Ühel kenal päeval tekkis ka meile maale väike punane ilma kabiinita traktor," meenutab Jüri, kuidas ta siis üheksa-aastasena suu ammuli seda vaatas.

"Isa pani mu vaimustust tähele ja pistis mu kohe rooli, nii et minu esimene sõidukogemus polnudki mitte autoroolis, vaid traktori peal," muigab Jüri.

Võistlustraktori John Deeri kohta ütleb Jüri, et see on justkui kosmosetehnoloogia, mis reageerib kohe iga liigutuse peale: "Riistapuu, millega mina lapsepõlves meie hobitalus hullasin, oli üsna tuim tükk ning väikesel poisil rooli keeramisekes palju jõudu vaja."