See jutt: eesti rahvas ei leppinud sellega, et Joala Venemaal laulmas käis, on absurd. Sellega, et Joala oli nii populaarne ja lugupeetud artist Venemaal, ei leppinud osa kadedaid artistikesi, ta oli pinnuks silmas äbarikest konkurentidele, aga mitte rahvale. Joala on ja ka jääb rahva poolt armastatud ja õiglaselt parimaks hinnatud lauljaks- nii kaunikõlalisi esitusi pole suutnud mitte keegi pakkuda. Tahtmatult veerevad pisarad mööda palgeid kui ta laulab kodust, unustuste jõest, suveööst... neid lugusid on palju, mille kuulamisest hinges hakkab valus, sest see on nii kaunis.
Olen sinuga igati ja iga sõna puhul nõus. Olime Joala üle uhked, et meil on Venemaale saata niisgune poiss, kellele keegi ligilähedale ei pääse. Vingusid ainuilt need, kes olid kadedad ning või need, kes ei osanud elust rõõmu tunda ja kelle igapäevaseks põhiliseks jututeemaks oli nagunii see, et poes pole vorsti saada. Olen oma nutud ära nutnud, aga mingi osa minui elust lahkus jäädavalt koos Joalaga.
Sellist lauljat,nagu Jaak Joala ei ole ega ka vist tule. Sellise hääletämbri ja vahetu olemisega nagu ta oli, jääb ta meie mälestustesse. Kodus põleb küünal tema auks ja pisarad ei taha sugugi lõppeda. Sügav kaastunne omastele ja ka kõikidele meile, kes me oleme kaotanud SUURE ARTISTI.
Et üldse Liidus läbi lüüa,pidi ju olema tipp ja muidugi laulma vene keeles.Ots laulis ju ka vene keeles.Täiesti loomulik tol ajal.15 vabariiki.Imelik ka kui oleks lauldud näiteks kasahhi keeles vms.Kadedus muidugi.Kuulake laule hoolega.Hääle tämbrit.Näiteks Lavandas,mu kodu...jne.
KOMMENTAARID (18)