Marko Reikop: kui ma suren, siis tahan, et mu tuhk visataks kesklinna laiali (97)

"Ma olen mõelnud, et tahan kindlasti tuhastamist, mitte kirstumatust. Miks on vaja hauda ja kes selle eest hoolitsema hakkab? Me oleme läinud ja see on kõik," arutleb saatejuht Marko Reikop, milliseid matuseid tema endale tahaks.

Matustest räägime Markoga mitte niisama. Sel pühapäeval teeb ta saatejuhtide vahetuse raames ETV ekraanil "Prillitoosi". Kui ta sai teada, et üheks korraks selle saate juhitooli istub, tekkis tal kohe mõte paluda tuntud inimestel kujutada ette, milline oleks nende matus.

"Ma tahaks, et mu tuhk visataks laiali, kas või hullude päevade kilekotis, aga mitte merre või mõnda looduskaunisse metsatukka," ütleb Marko.

"Mina tahaks kesklinna. See pole küll vist seadusega lubatud, aga kui mingi teispoolsus on olemas, siis ma tahaksin olla kesklinnas, et inimesi näha. Inimesed on mulle alati meeldinud ja tahaksin olla nende keskel, mitte üksi kuskil pimedas metsatukas."

See on ka kõik, mis Marko enda matuste kohta mõelnud on. "Ma ei tea ju, millal suren. Äkki suren väga eakalt ja siis mul ei olegi enam ühtegi tuttavat. Äkki suren aga homme, siis ehk tuleb ikka rohkem inimesi."

Marko ei tea, milline peaks olema matusetseremoonia. "Ma tean inimesi, kes on teinud juba matusenimekirju, aga minule ei ole see oluline. Matus ei peaks olema ülimalt reglementeeritud." Samuti ei läheks Reikop nii kaugele, et telliks juba praegu ära oma hauakivi.

"Mõni inimene tellib hauakivi, laseb oma nime ja sünniaasta juba ära graveerida ja teha jääb ainult surma-aasta. Sellega võiks oodata."

Ka nii-öelda kirsturaha varakult kogumist ei pea Marko väga mõistlikuks ning tema sukasäärde eurosid ei peida. "

Ma katsun oma elu ikka nii elada, et mul oleks surres nii palju raha, et minu tuhastamiseks ei peaks keegi kulutusi tegema."

Testamenti peab ta aga mõistlikuks. "Sellele peab mõtlema, sest sugulased kipuvad õudselt omavahel tülli minema."

Pühapäevahommikul jõuab eetrisse Marko juhitud "Prillitoos", kus ühe teemana tulevad jutuks matused.

"Kui sain teada, et teen "Prillitoosi", tuli mul kohe mõte, et kuulsad inimesed võiksid rääkida, millised näeksid välja nende matused. See on meie kultuuriruumis justkui tabuteema, aga inimesed peaksid sellele mõtlema. Meil ei osata surmateemat käsitleda, aga ühel hetkel tuleb see kõigil kätte ja oleks hea, kui teised teaksid, mida sinuga peale hakata," arutleb Marko.

"Mõtlesin välja inimesed, kes võiksid sellest rääkida. Juba esimese helistamiskorraga sain kätte inimesed, kes olid sellele mõelnud ja nõus rääkima," ütleb Marko, et oli tegelikult valmistunud paljudeks eitavateks vastusteks.

Kartis väga "Prillitoosi" tekstilugemisel eksida

"Ma läksin lausa nii kaugele, et pakkusin Andrus Vaarikule, kas ta oleks nõus proovima kirstu minekut, millises ta end ette kujutaks. Talle see mõte väga meeldis ning ta vastas kohe jaatavalt." Marko ütleb, et kõik saatekülalised räägivad väga huvitavaid lugusid.

"Mul kohe süda sees hõiskas." Räägitakse ka meeste tervisest ja minnakse külla ühele väga tuntud naisele, kelle nime Marko ei avalda.

"Käisime tal kodus, ta võttis meid lahkesti vastu ja pakkus hommikusööki, mida ise sööb. Tegemist on väga tuntud ja glamuurse naisega ja see oli mulle ootamatu, et ta hommikusöögiks just selliseid asju sööb," kerib Marko pinget.

Muide, saatel on ka uus stuudiokujundus. "Kui varem on saadet tehtud Reeda kodus, siis nüüd on saatel stuudio ja me nimetasime selle juba minu "Prillitoosi" koduks," muigab ta.

Marko ütleb, et "Prillitoosi" on väga tore teha.

"See on ikka hoopis teistmoodi töö ja oma rutiinist välja minek – hommikul tööle tulles ei kummita mälusopis see, et õhtul on saade, pead selle kohe valmis saama, kohe on vaja teemat, uusi külalisi ja ideid," räägib Marko, kuidas erineb "Prillitoos" tema tavapärasest tööst.

"Võttepäev on meil ette kokku lepitud, inimesed teavad, millest räägime ja on selle peale mõelnud, me räägime huvitavat juttu. Mulle tõesti meeldivad need võttepäevad."

Teine suur erinevus on see, et Marko on olnud 15 aastat järjest iga päev otse-eetris, kui arvestada ka tema raadiotööd, kuid "Prillitoos" salvestatakse varem.

"Otse-eetris võtad end kaheks minutiks kokku, räägid jutu ära ja kui eksid, siis ei saa seda enam tagasi võtta. Siin on aga nii, et räägid pika jutu ja kui eksid keskel või lõpupoole, pead kõik uuesti tegema." Marko ütleb, et hirm eksimise ees oli suur.

"Õnneks ma eksisin ainult ühe korra teksti lugemisega. Mul oli kogu aeg kabuhirm – kuri režissöör vaatas terve aja mulle otsa, ütles, et kõik tuleb ühe korraga ära teha ja eksida ei tohi, sest Reet (Reet Linna on "Prillitoosi" tavapärane saatejuht – K. T.) ei eksi kunagi."