Tele

ARVUSTUS JA KOKKUVÕTE: "Viimane võmm" rõhub omanäolisele paarile (2)

Marko Tiidelepp, 24. september 2014, 09:48
Teleseriaali "Viimane võmm" võtted Õhtulehe toimetuses.Foto: LAURA OKS
"Viimane võmm" on kindlasti üks viimase aja enim kõneainet pakkunud eesti krimisari. Sari, mida võib võrrelda ju ka kohalike ja varasemate tipp-krimisarajdega nagu "Ohtlik lend" ja "Kättemaksukontor".

Uurijad Mikk Kotkas (Üllar Saaremäe) ja Anders Prikk (Robert Annus) on ju üks vahva ning omanäoline paar. Esimene neist vanakooli mees, 20 aastat koomas olnud uurija, kes liigub teksades ja kasvatab õllekõhtu, teine, noor mees, kes käib stiilsetes ülikondades, on edukas ja edasipüüdlik.

Samal teemal

Teisalt, eks nad täiendavad teineteist. Üks on karmim politseinik, teine veidi pehmem. Nii nagu oleme seda ka välismaistes krimisarjades harjunud nägema. Ja kohe alguses võib tõdeda, et Saaremäe ja Annuse tandem on igati nauditav!

Seekordne mõrv toimub stripiklubis, kus mõrvatakse strippar – mees-strippar Marko, kes oli klubi esistrippar, kuigi kavatses ta õppida Tartu Ülikoolis kohtuarstiks. Uurija Kotkas on üllatunud, kuid ta mõrvpaigal mees-strippari laipa näeb ("Ta on mees ju!") ning kinnitab oma noorele paarimehele: "Ei tahaks surra kiimaliste naiste ees, trussikud jalas, haamer peas!"

Seejärel saab vaataja tuttavaks nendega, kes Marko lähedased või muud moodi tapetuga seotud.

Üsna kahtlasena tundub teine strippar Rene (Erki Laur), kes on õppinud balletti ning kunagi esistrippari koha just Markole kaotanud. Vähem kahtlasem pole ka klubiomanik proua Jürisalu, kes ei varjagi seda, et on Markoga voodit jaganud, sest "Marko oli prink ja noor!"

Ka Prikki uuriks proua klubiomanik lähemalt, kuid Kotkase saadaks pigem vanadekodusse. See annab Prikkile võimalus ka kildu visata, kui ta ütleb Kotkale: "Sa oled küll parim noor kolleeg, aga tagumiku poolest alles teisel kohal!"

Strippari ema Anna (Anne Reeman) näib olevat südamlik naine, kes ei taha sugugi uskuda, et tema poeg surnud on ja ta palub siiralt Kotkast, et too tema poja mõrvari leiaks.

Ema uus mees, Marko kasuisa, Janis Valk (Sulev Teppart) on algusest peale üsna ebameeldiv tegelane. Ta näib nautivat head elu, sest elatakse ju lossi, mille hoovis seisab mitmeid eksklusiivseid sportautosid, näiteks üks punane Morgan. Üsna ruttu on selge, et raha on siiski Anna oma ning kasuisa jutt hakkab üsna ruttu rappa jooksma – küll pole ta ammu kasupoega näinud jne jne.

Ja tegelasi on veel – Nadia Zaitseva (Linda Vaher), blondiinist modell, kes peaks olema Marko sõbratar, kuid neiu jutust selgub, et Marko ei olnudki tema sõber, sest oldi vaid paaril korral voodis. Lisaks on Nadial mõrva ajaks ka alibi – ta oli fotosessioonil Londonis.

Getter Luik – tema nägi pealt tüli stripiklubis, kui toimus tema tüdrukuteõhtu, kusjuures Getter on jõudnud ka Marko voodisse...

Kuna on toimunud tüdrukuteõhtu, siis peaks olema ju ka peigmees kusagil. Ja ongi – pitsapoiss Fabio (Anatoli Tafitšuk). Itaallane Eestis, kuid nüüd on ta loobunud mõttest Getteriga abielluda, kuna tema ema Sitsiilias on seda soovitanud. Üsna ruttu saab Fabiost peamine kahtlusalune ja ka Kotkas ei saa jätta oma suurel suul ütlemata: "Suur suu, lühikesed jalad – järelikult itaallane!"

Fabio paigutatakse tõepoolest ka mõrvapaika ja seda tänu tema pitsatakso GPS’ile, kuid hoopis Fabiod uurides saadakse lisamaterjale, mis viivad selleni, et lõpuks tabatakse ka mõrvar. Ja see, kes esialgu üsna ebameeldivana tundus – Marko kasuisa – mõrvariks ka osutub.

Saatuslikuks saab just mehe edevus ja see, et ta on soovinud Marko ema ees varjata oma kõrvalehüppeid makstes kasupojale raha vaikimse eest. Nüüd tahtis Marko tõe päevavalgele tuua, kuid...

Samal ajal, kui vaataja saab tuttavaks erinevate tegelaskujudega, hargneb veel teinegi liin ehk Kotka elu töökohal. On toimunud täiendkoolitused, kus Kotkal on üsna kehvasti läinud. Kuid Prikk on olnud tubli ning tänu sellele saanud koha küberkuritegevuse vastase võitluse seminarile!

Kotkas näitab, et ega see talle suurt pinget pakugi, kuid selle osa lõpus avaneb üsna omalaadne vaatepilt, kuid Kotkas prillid ninale paneb ja seminari materjale uurima hakkab... ikkagi inimene!

Rahu ei anna Kotkale ka tema ülemus (Velvo Väli), kes Kotkale pinda käib, kuid sel korral suudab Kotkas taaskord ülemusele "ära teha". See pakub rõõmu ka psühholoog Tanja Murrikule (Ülle Lichtfeldt), kes on samuti Kotka ülemusele üsna siiralt ja südamest ütelnud: "Sitapea".

Ja seda inimlikumat poolt näeb sarjas veel – näiteks Kotka ja tema tütre (Saara Kadak) suhe, kusjuures tütar on ju Priki pruut! Kotkas läheb ka jõusaali, et kõvasti rassida, ja selles stseenis on tabatud ära suurepärane taustamuusika Alphaville’i "Forever Young".

Väga hea valik, sõnum on selge ja lakooniline. Kes meist ikka vananeda tahab... Siinkohal paar mõtet Kotkalt: "Olen nagu hai, need ka tegelevad ainult söömise, ujumise ja teiste haide tegemisega" ja teisalt: "Ma olen ikka kiire nagu kobra."

Näib, et Kotkal on tõsine ealine kriis – on ta siis noor ja kiire või hoopis vana ja ... hai...?

Selle osa lõpplahendus saabub üsna ruttu ja ootamatult, kuid eks ole ju ka tele eetriaeg piiratud. Uurimist näidati üsna vähe, kuid mõrvar ju tabati. See ongi üks Eesti krimisarjade iseärasusi (võrreldes välismaistega), et uurimistööd näidatakse vähe. Väga vähe või mitte üldse on näha taustajõudude tööd.

Tundub, et rõhku on pandud dialoogile ning ka huumorile, mis näitlejatel ju üsna hästi välja tuleb.

Kehvemad lood on põnevuse ja tempoga – kaamera liigub osades stseenides küll kiirelt, kuid pole pingsaid tagaajamisi, pole verd ega tulistamist, pinget ega närvikõdi, kuigi just seda närvikõdi võiks ju ühes heas krimkas olla.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee