"Kas arvate, et Jumal lahutaks mind mu mehest, kui ma end ära tapaksin?" (3)

USA klantsajakiri Vanity Fair avaldab oma värskes numbris väljavõtteid uuest biograafiast "Jacqueline Bouvier Kennedy Onassis: The Untold Story" ("Rääkimata lugu"). Elulooraamatu autor Barbara Leaming kirjeldab, kuidas president Kennedy mõrvamine 1963. aasta 22. novembril tema naise Jackie enesesüüdistuste nõiaringi lükkas ja temalt eluisu röövis.

"Mul on aeg-ajalt tunne, et kaotan mõistuse."

Kennedyte abieluõnne olid tumestanud lähedaste ringis Jackiks kutsutud John F. Kennedy arvukad kõrvalehüpped, tuntuim neist seksisümbol Marilyn Monroe’ga. Kuuldavasti oli Jackie kaalunud koguni abielu lahutamist. Kuid Leamingi väitel möödusid atentaadijärgsed pimedad talvekuud Jackie’l viinauimas: abikaasa tapmine keris ta peas filmilindina ringi. Leske vaevasid need kolm ja pool sekundit, mis jäid esimese, autost mööda läinud kuuli ja surmakuuli vahele. Jackie oli end harjunud pidama oma mehe kaitsjaks ja manas end maapõhja. "Jackie ütles endale, et kui ta oleks ometi paremale vaadanud, oleks ta saanud mehe päästa," kirjutab Leaming.

"Kui ta ometi oleks esimese lasu hääle järgi ära tundnud, oleks ta saanud oma mehe õigel ajal pikali tõmmata."

Jackie heitis endale ette, et ta ei suutnud abikaasa aju väljavoolamist takistada. Teda painasid isegi punased roosid, mis talle Dallasesse maandumisel kingiti. Presidendi kaaskonna eelmistel peatustel oli Jackie saanud kollaseid roose. Kas ta oleks

pidanud seda halvaks endeks pidama?

Alkohol aitas tundetulva tuimestada, kuid und leinav lesk ei saanud. Kui Jackie’l viimaks suikuda õnnestus, ärkas ta kisendades üles – ikka ja jälle meenusid talle hirmsad hetked Dallase kesklinnas.

Mõningast tröösti leidis Jackie isa McSorleylt, Georgetowni ülikooli teoloogiaõppejõult, kes oli kunagi palgatud talle tennisetunde andma ja kellest oli saanud tema lähedane sõber. Vaimulik on tunnistanud, et Jackie kaalus enesetappu. "Kas arvate, et Jumal lahutaks mind mu mehest, kui ma end ära tapaksin?" küsis presidendi lesk temalt.

"Seda on nii raske taluda. Mul on aeg-ajalt tunne, et kaotan mõistuse."

Tahtnuks Marilyni kombel piinadest vabaneda

Kennedyte esimene laps, tütar Arabella oli 1956. aastal sündinud surnuna. Mõned kuud enne atentaati oli 35aastane Jackie keisrilõikega ilmale toonud enneaegse poja, kes elas vaid kaks päeva. Nüüd tuli tal leinaga võideldes hoolitseda oma vanemate laste eest. Poeg John juunior sai kolm päeva pärast isa surma kolmeseks, tütar Caroline’il täitus 27. novembril kuus eluaastat. Kuigi Jackie püüdis teha kõik, et laste elu jätkuks vanaviisi, pihtis ta isa McSorleyle, et ei jaksa John-Johnile ja Caroline’ile toeks olla. Jackie avaldas arvamust, et neil oleks ilma temata parem. "Minust pole nendele mingit kasu. Mu süda voolab verd."

Vaimulik kohtus Jackiega uuesti paari kuu pärast ja leidis, et too pole enesehävituslikest tungidest ikka veel üle saanud. Kennedy lesk pihtis, et tahab endalt elu võtta. Ta maininud eeskujuna oma mehe armukest Marilyni, kes oli 1962. aasta augustis surnuna leitud. "Ma olin rõõmus, et Marilyn Monroe oma piinad lõpetas. Kui Jumal nii suurt lärmi lööb, et inimesed endalt elu võtavad, siis peaks keegi Jumalat karistama," oli Jackie arvamus.

Leaming on veendunud, et Jackie Kennedy kannatas diagnoosimata traumajärgse stressi-häire all. Ta ei suutnud Johni pilte vaadata ja lasi ära panna kõik tema fotod. Ainsana jättis Jackie alles selle, kus mees seljaga oli. Kui kaitseminister Bob McNamara ja tema abikaasa Marg saatsid Jackie’le kaks Kennedy portreed ja palusid neist ühe kingiks valida, võttis ta vastu väiksema – ega suutnud sedagi endale jätta. Noahoobina mõjus aga see, kui väike John juunior portreed nähes pulgakommi suust võttis ja sõnadega "Head ööd, issi!" maalile musi andis.

Kui paar tundi pärast Kennedy surma uueks presidendiks vannutatud Lyndon Johnson Valgesse Majja kolis, pidi Jackie sealt lastega lahkuma. Aasta pärast abikaasa mõrvamist otsustas ta Washingtonist sootuks minema kolida ja New Yorgis uut elu alustada. Kuid sõprade lohutavad sõnad uue armastuse leidmisest ärritasid Jackie’t. "Loen oma elu lõppenuks," ütles ta.

"Veedan ülejäänud elu, oodates, et see ka tegelikult lõpeks."

Abielu Onassisega pakkus turvalisust

Kui 1968. aasta juunis tapeti ka Jackie mehevend Robert F. Kennedy, hakkas Jackie enda ja oma laste elu pärast kartma. "Kui nad Kennedy omi tapavad, siis on mu lapsed sihtmärgiks... Ma tahan siit maalt minema."

20. oktoobril 1968 abiellus president Kennedy lesk kreeka laevandusmagnaadi Aristotle Onassisega, kes suutis talle pakkuda privaatsust ja turvalisust, mida ta oma lastele ja endale ihkas. Kuid poeg Alexanderi surm lennuõnnetuses 1973. aasta jaanuaris andis Onassise tervisele pöördumatu hoobi. 15. märtsil 1975 suri ta 69 aasta vanuses hingamispuudulikkuse tagajärjel.

1999. aasta juulis hukkus Jackie enda poeg John juunior koos abikaasa Carolyni ja naiseõega samuti lennuõnnetuses. Ema silmad seda õnneks nägema ei pidanud: Jackie oli surnud viis aastat varem lümfivähki.