Kooseluseaduse rahvahääletust ilmselt ei tule (43)

"Kooseluseadus pole võrreldavas kaalus seni rahvahääletusel olnud küsimustega," märkis Maruste. Ta lisas, et Eesti riik peab olema kaasahaarav, mitte lõhestav. "Kui kooseluseadus panna rahvahääletusele, siis see pigem lõhestaks ühiskonda enamuse jõul, millel oleks ülim juriidiline võim," leidis Maruste.

Tema sõnul on kooselu erinevad vormid asjad, millega tegelemiseks on riigikogul demokraatlik mandaat rahvalt.

"Kooseluseadus lahendab sügavalt isiklikku päritolu ja eraellu puutuvaid õiguslikke probleeme ja neid küsimusi ei ole põhimõtteliselt õige lahendada enamuse ettekirjutuse kõrgeimal juriidilisel jõul," väitis Maruste.

Ta nentis, et põhiseadus järgi on riigil kohustus kaitsta perekonda, kuid Euroopa kultuuriruumis on perekonna mõiste selgelt laiem kui abielu mehe ja naise vahel.

Eelnõu korraldada tuleva aasta 1. märtsil riigikogu valimistega samal päeval ka rahvahääletus riigikogu liikmete poolt algatatud kooseluseaduse eelnõu vastuvõtmise küsimuses esitas Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsioon.

Äkki jätkaks eelnõuga pärast valimisi?

Rahvahääletust ette nägeva otsuse-eelnõu algatajate hinnangul muudab samasooliste kooselu registreerimist ette nägev kooseluseadus sedavõrd ühiskonnas levinud arusaama perekonnast, et selle seaduse üle otsustamiseks peaks korraldama rahvahääletuse.

Põhiseaduskomisjoni liige Urmas Reinsalu (IRL) märkis komisjoni istungil, et õige oleks kooseluseaduse eelnõu üle otsustada pärast riigikogu valimisi, kui selleks on saadud rahvalt hinnang.

Siiski otsustas põhiseaduskomisjon, et rahvahääletuse eelnõu tuleb esimesele lugemisele parlamendis 7. oktoobril, kui toimub ka palju erimeelsusi tekitanud kooseluseaduse eelnõu teine lugemine.

Kooseluseaduse vastu olev sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) teatas eile, et korraldab pühapäeval Toompeal riigikogu ees meeleavalduse "Perekonna ja demokraatia kaitseks", et protestida kooseluseaduse läbisurumise püüdluste vastu.

Meeleavaldus kutsutakse kokku selle pärast, et riigikogu ei ole teinud välja rohkem kui 45 000 inimese allkirjastatud petitsioonist "Kaitskem üheskoos perekonda!", enam kui

10 000 inimese saadetud protestikirjast ega ka kõigi Eestis tegutsevate usuühenduste väljendatud vastuseisust kooseluseaduse läbisurumisele, teatas SAPTK juhatuse esimees Varro Vooglaid.

Eelnõu vastaste viimane võimalus

"Arvatavasti mõistab iga inimene, et tõeliselt demokraatlikus riigis peaks poliitikud tervitama võimalust panna küsimusi rahvahääletusele – seda enam, kui niisugust lahendust on palunud tuhanded ja tuhanded inimesed," märkis Vooglaid. "Aga meie näeme hoopis rahvast võõrandunud nomenklatuuri naeruväärselt kramplikku püüdlust rahvale otsustamise võimalust mitte anda – kuni sinnamaani, et inimestele püütakse seletada, et rahvale otsustamise võimaluse andmine oleks ebademokraatlik."

Vooglaid avaldas kahetsust, et meie riiki valitsevad inimesed, kellele on olulisem teenida väljastpoolt Eestit lähtuvaid ideoloogilisi huve kui oma enda rahva tahtmist ja heaolu. "Need on inimesed, kes on minetanud arusaamise põhiseaduse elementaarsetest põhimõtetest, et poliitikute ülesanne on olla sõna kõige otsesemas mõttes rahva teenriks – teenida rahvast, mitte rahva tahtest üle sõita ja meie kultuurilisi traditsioone jalge alla tallata," lausus ta.

Vooglaid lisas, et meeleavaldus on kodanike viimane võimalus seista vastu püüdlustele kooseluseadust vastu rahva tahtmist läbi suruda ning perekonna ja abielu tähendus olemuslikult ümber kujundada.

Kooseluseaduse eelnõu annab mitteabielulises kooselus elavatele isikutele võimaluse kooselu registreerida ja seeläbi reguleerida omavahelisi õigussuhteid. Kooseluseaduse reguleerimisalasse kuulub kooselulepingu sõlmimise kord, registreeritud elukaaslaste õigused ja kohustused ning kooselulepingu lõppemise alused.

Muutumatu hoiak

Hoiakud lesbide, geide, biseksuaalsete ja transsooliste (LGBT) inimeste suhtes ei ole võrreldes kahe aasta taguse ajaga oluliselt paremaks muutunud.

34% Eesti elanikest peavad homoseksuaalsust vastuvõetavaks.

59% Eesti elanikest ei pea homoseksuaalsust vastuvõetavaks. Neist 24% arvates on homoseksuaalsus loomu- ja loodusevastane.

20% arvates on see ebameeldiv või ebanormaalne.

4% on sellisel seisukohal usuliste veendumuste tõttu.

1010 inimest küsitleti mais ja juunis nende kodudes. (Allikas: Turu-Uuringute AS)

Rahvas vastu

34% Eesti elanikest toetab kooseluseadust.

58% Eesti elanikest on selle vastu.

52% kuni 35-aastastest on koosleuseaduse poolt ja

39% neist vastu vastu.

33% oli seaduse pooldajaid

35-aastaste seas

62% aga vastaseid.

20% seaduse toetajaid oli aga

vanusegrupis 51 ja vanemad

70% neist olid seaduse vastu

555 inimest vastas küsitlusele (Allikas: TNS Emor)