Pila-Nobelid said jagatud: laureaadid uurisid, miks keset röstsaia muigab Jeesus

Kohe-kohe algava Nobeli preemiate nädala eel kogunesid neljapäeva õhtul USAs Harvardi ülikooli seinte vahele tuhanded inimesed, et elada kaasa lustakale vaatemängule. Õhus lendasid paberlennukid ja vilistamine oli saalis enam kui kohustuslik.

Tõsisest teadusest naljakamate külgede väljaotsimisele pühendunud ajakiri Annals of Improbable Research ja Harvardi ülikool andsid välja järjekordsed Ig Nobelid – auhinnad teadustööde eest, mis esmalt panevad muigama, alles seejärel mõtlema. Pila-Nobeleid ulatasid laureaatidele kätte tõelise Nobeli preemia laureaadid.

Kas banaanikoor on talla all libe?

Kuid tagasi röstsaia juurde, mis tõi pila-Nobeli Kanada ja Hiina teadlastele, kes näitasid oma katsealustele suvalisi pilte, olles pooli katsealustest hoiatanud, et piltidel võib aimata tuntud nägusid või tähti.

Teadlased uurisid nähtust nimega pareidoolia, mis paneb meid nägema suvalises pilvevaibas või aknakardinas tuttavaid motiive. Inimaju püüab nägusid ära tunda ning nii katsub meie mõistus iga väiksemagi vihje puhul leida varem kohatud detaile. Seega pole ka midagi ebanormaalset selles, kui röstsaia kõrbenud piirkonnast hakkab ühtäkki vormi võtma Jeesuse nägu.

Pila-Nobeli füüsikapreemia võtsid vastu Jaapani teadlased, kes mõõtsid hõõrdejõudu, mis avaldub, kui inimene astub põrandal banaanikoorele. Järeldus: banaanikoor kingatalla all on võrreldav äärmiselt libeda põrandapinnaga!

Inimesed, kellel meeldib õhtul kauem üleval olla, kalduvad suuremal määral eneseimetlusse, on manipuleeritavamad ja neil on rohkem psühhopaadile omaseid iseloomujooni – võrreldes nendega, kes lähevad vara voodisse ja ärkavad enne kukke. Selle avastuse eest pälvisid pila-psühholoogiapreemia Austraalia, Suurbritannia ja USA teadlased.

Rahvatervishoiu tunnustus läks Tšehhi, Jaapani, USA ja India teadlastele, kes uurisid, kuidas kassipidamine võib mõjuda inimese vaimsele tervisele.

Küsimus on parasiidis, mida kassid kannavad. Toxoplasma gondii elab ja paljuneb kasside kõhus. Parasiidi munad levivad ning nakatavad uusi peremeesorganisme väljaheidete kaudu. Iga kolmas inimene maailmas on nakatunud toksoplasmaga. Kuna on teada, et see parasiit suudab tekitada muutusi rottide ajus – mis on üsna sarnane inimese ajuga –, siis on teadlasi pikka aega huvitanud, kuidas kajastub see nakkus meie ajus.

Auhinnatud tööd käsitlesid noori nakatunud naisi ja nende iseloomus toimunud muutusi, ning noori mehi, kes kassidelt pärit nakkuse tõttu tundsid vähem huvi ümbritseva maailma vastu ja suutsid vähem uutest asjadest vaimustusse sattuda.

Bioloogias napsasid preemia Tšehhi, Saksamaa ja Sambia teadlased, kelle töö sisuks oli tähelepanek, et koerad on võimelised tajuma Maa magnetvälja muutusi.

Põhjapõder ja jääkarukostüüm

Kunstipreemia võitsid Itaaliast pärit teadlased, kes näitasid katsealustele kauneid ja mitte nii kauneid maale ning suunasid samal ajal maale vaadanud inimeste vasakule käele võimsa laserkiire. Selgus, et laserkiirest põhjustatud valu mõjul olid katsealused valmis oma iluotsuseid radikaalselt muutma!

Majanduspreemia sai muide Itaalia statistikaamet, kes võttis aluseks Euroopa Komisjoni ettekirjutuse ning üritas Itaalia rahvuslikku kogutoodangut kasvatada prostitutsioonis, põrandaaluses narkokaubanduses ja salakaubaveos liikuva raha arvel.

Meditsiiniauhinna said India ja USA teadlased, kes pakkusid ägedate ninaverejooksude puhul, et ninna tuleks toppida singiviile.

Esimest korda anti välja auhind Arktika uurimise eest. Selle võtsid vastu Norra ja Saksamaa teadlased, kes võrdlesid, kuidas põhjapõdrad reageerivad inimesele, kes kannab tavalisi rõivaid, ja inimesele, kes on riietatud jääkarukostüümi.

Toitumispreemia pälvisid Hispaania teadlased, kes isoleerisid vastsündinu seedetraktist pärit piimhappebakteri lootuses, et seda võiks kasutada Salami vorstide tootmiseks.

Hea küsimus: miks rase ümber ei kuku?

Pila-Nobeleid hakati välja andma 1991. aastal ning aastatega on selle pälvinud nii relva- kui ka rinnahoidjainsenerid.

Kaks Briti teadlast said veterinaarmeditsiiniauhinna, sest tõestasid, et lehmad, kellele on pandud nimi, annavad rohkem piima kui nimest ilmajäänud lehmad. Selgus, et lihtsalt need talunikud, kes vaevuvad lehmale nime panema, hoolitsevad oma loomade eest paremini.

Füüsikapreemia on pälvinud uurimuse, miks rasedad naised ümber ei kuku. Seda kajastav artikkel ilmus 2007. aastal maailma ühes mainekaimas teadusajakirjas Nature.

Rahvatervisepreemia tõi oma loojatele rinnahoidja, mida saab hädaolukorras kiiresti kohendada gaasimaskiks nii endale kui ka kõrvalseisjale.

Rahupreemia on ulatatud USA õhujõudude teadlastele, kes käisid välja idee keemiarelvast, mis tekitab vastaspoole sõduritele omavahelist seksuaalset iha. Ettepaneku tõi päevavalgele biorelvade vastu võitleva rühmituse Sunshine Project teabenõue. Bioloogiapreemia vääriliseks tunnistati avastus, et Austraalias elavad isased mardikad üritavad paarituda õllepudelitega, olles aetud segadusse pudeli sildi särast ja pudelipõhjas olevatest kühmukestest.

Jaapani teadlased uurisid, milline mõju on südamesiirdamislõikuse järel ooperi kuulamisel. Eripäraseks tegi uuringu asjaolu, et patsiendid, kellele ooperiaariaid mängiti, olid hiired. Selgus, et hiired, kes kuulasid pärast operatsiooni "La traviatat", elasid siiratud südamega keskmiselt 27 päeva. Iiri lauljanna Enya muusikat kuulnud hiired elasid keskmiselt 11 päeva. Hiired, kes lõikusest taastumise ajal muusikat ei kuulnud, pidasid uue südamega vastu keskmiselt 7 päeva.