Helgi Sallo: "Kui ma olen midagi pähe võtnud, siis on väga raske mind ümber rääkida." (37)

"Ilus on lahkuda oma allakäigutrepi kõige kõrgemal astmel – see oli mul kogu aeg kuklas," kirjeldab Helgi Sallo (73) mõtet, mille ajel hakkas ta endale õige varakult sisendama, et kunagi tuleb tal laulmine jätta. Ning peamine on õiget hetke mitte maha magada. "Kui kogu aeg arvad, et oled asendamatu ning ühel päeval öeldakse: suur aitäh tehtu eest, aga rohkem me teid ei vaja, siis on pauk – võid kukkuda käpuli ja enam mitte tõusta."

Õige hetk tuligi. Tasapisi läksid rahvusooperis Estonia tükid, kus Helgi noorena mänginud, teisele ringile. "Minu žanris hakkas repertuaar korduma, kui tulid "Viini veri" ja "Suudle mind, Kate", vaatasin, et kellad löövad!" lausub Helgi. "Kui tuli "Hallo, Dolly!", oli mul selge, et nüüd on see tund tulnud ning selle rolliga oleks ilus lahkuda." Nii sündiski. Lahkuva lauljannana kõndis Helgi Dollyna tol viimasel etendusel publiku sekka saali, nagu lavastus ette nägi.

"Mul oli nii magus tunne südames, kui ilus on niimoodi minna," jutustab ta, kuidas pärast seda jagas ta treppidel ootavale publikule autogramme, nii et hing hõiskas sees: "Tundsin, et tegin õige otsuse. Ma jään inimestele meelde särasilmse ja elurõõmsana, pealegi ei ole ma kunagi öelnud, et ma lavalt ära lähen. Ütlesin, et lõpetan laulmise – mu süda jäi lukku, see enam ei laula ja mida ma publikut petan? Kole oleks see, et inimesed istuvad saalis ja mõtlevad, isand jumal, peaasi, et ta nüüd ümber ei kukuks – kaua ta kavatseb seal veel unnata. Aga lahkumishetke äratabamine on kunst."

Oma Dollyga, õigupoolest Dolly kostüümiga, kohtus Helgi paar nädalat tagasi rahvusooperi teatrilaadal. Lavale sätitud kostüümide seas säras ka Dolly valge pulmakleit. "Kostüümikandja pidi ka lavale sõtkuma, lasti muusikakatkend sellest rollist ja tundsin, kuidas sulan sinnasamasse märjaks plekiks. Issand jumal, kui ilus, see ei ole võimalik, et mina seda laulnud olen," õhkab ta ning laulab loo fraasid ette. Paus. "Häält oleks mul küll, olen mõnikord proovinud siin garderoobis, kõik on alles," naerab Helgi. "Asi pole hääle kadumises, aga südame vastu ei saa."