Ago Anderson keskeakriisist: unustage turvalisus, hakake elama! (13)

"See kõik annab märku, et mingi etapp on läbi saanud. See tekitab ilmselt mingi paanikahoo, et midagi peab veel tegema ja veel tuleb elada," ütleb Ago Anderson.

Tema meelest on keskeakriis arvatavasti just see, kui ühel hetkel tunned, et täitmata unistusi pole enam kuhugi edasi lükata, kõik tuleb kohe ära realiseerida ja peab elama hakkama.

"Lihtsalt öeldes ongi see mootorratas, sportauto või noorem naine. Muidugi on see üldistus, sest unistusi on ju igasuguseid."

On räägitud, et mehi tabab keskeakriis 40. ja 50. eluaasta vahel.

"Täpselt see, millest ma rääkisin, mul ilmselt juba ongi," muigab 42aastane Ago. "Ma pole enam nii vintske sell, ostsin mootorratta (küll juba aastaid tagasi – K. T.) ja mul on ka noorem naine (Ago kaasa Aigi on temast kaheksa aastat noorem – K. T.). Loomulikult on ärevus sees, et enam ei saa asju edasi lükata ja mõelda, et küll ma 20 aasta pärast lähen ümbermaailmareisile. 20 aasta pärast on see minek juba kahtlane ja see tuleks kohe ära teha."

Vanemana on elu lihtsam

Kuidas aga peaks inimesed tegutsema, kui tunnevad, et nüüd ongi keskeakriis käes?

Ago arvab, et turvalisus tuleks ära unustada. "Kui lapsed on juba suured, siis tuleks möllata veel täie hooga. Turvaline ja tasakaalustatud elu on väga ohtlik. Iga päev peaks silme ees terendama uus horisont ja tuleks julgeda võtta vastu väljakutseid," soovitab ta.

Ago leiab, et tegelikult on tema elu praegu, neljakümnesena, palju lihtsam kui 20 aastat tagasi.

"Ühiskond on muutunud, juba seepärast on lihtsam," ütleb ta. "Sa tead, kuidas mingid olukorrad lahenevad, oskad vältida teatud situatsioone ja ohte ning tead, kuidas oma elu meeldivaks teha. See on küll nõme, aga kogemust on ja mõnus on nii elada!"

Ago peres kasvab seitsmeaastane tütar. Näitleja sõnul on tal elus vedanud, sest lõi pere üsna hilja.

"Tänu sellele, et ma ei pidanud otseselt kellegi eest vastutama, sain teha päris palju lollusi. Nüüd laps kasvatab ja hoiab mind natuke ning annab jõudu, et ma päris pöördesse ei läheks," muigab Ago. 

«Ma ei ole igav keskealine mees!»

Ago lööb kaasa täna TV3 ekraanile jõudvas uues kodumaises sarjas «Keskea rõõmud», mis räägib neljast kunagisest sõbrast, kes seisavad silmitsi keskeakriisiga.

Mehed pole üksteist näinud 15 aastat, aga nüüd on põhjust elustada üks vana lubadus: kunagi ammu kirja pandud mäng, mis sisaldab konkreetseid ülesandeid, mille nad teismelisena endale ette kirjutasid, et mitte 45aastaselt muutuda oma vanemate sarnasteks igavateks keskealisteks. See mäng võetakse ette, et tunda ennast jälle elusana.

Kolmapäeval oli Coca-Cola Plazas ka sarja esitlus, kus näitlejad esimest korda üht episoodi nägid.

«Ei olnud piinlik ja sain ka südamest naerda,» võttis Ago kokku esimesed emotsioonid. «Ennast on alati raske vaadata ja hinnanguid anda, aga vaatasin, et režissöör ja kolleegid ka muigasid ja see annab lootust, et tuleb hea asi.»

Kui sarjas lubavad poisid lapsepõlves, et neist ei saa kunagi igavaid keskealisi, siis Ago sellise lubaduse andmise peale noorena ei tulnud.

«Ma loodan, et ma ei ole igav keskealine mees. Samas usun ma ka, et mitte keegi ei arva endast nii,» ütleb ta.

«Ma olen kõrvalt näinud endaealisi vanu tuttavaid, kelle kohta mõtlen, et tema on küll üks igav keskealine mees.»