PIKA PÄEVA VIIMANE MÄNG: Trad.Attack! alustas oma eilset tuuri lõpetavat kontserti vähemalt sama energiliselt kui kõiki eelnevaid. Väikeses butiigis esineti nagu ikka – täismajale. Pildil vasakult Jalmar Vabarna, Tõnu Tubli, Sandra Sillamaa.Foto: Marianne Ubaleht
Inimesed
18. september 2014, 07:00

Jalmar Vabarna: öine sõitmine ja ebaregulaarne toitumine on muusikuelu vastikuimad asjad (1)

Jalmar Vabarna tegi ühes folk-elektrobändi Trad.Attack!iga eile Eesti muusika ajalugu: ühte päeva mahutati kaheksa plaadiesitluskontserti Viljandis, Tartus, Põhjakas ja Tallinnas – ning viimase etteaste eel polnud veel väsimusest märkigi.

Sellest, kui tihe päevakava muusikutel õigupoolest oli, annab aimu fakt, et Jalmar Vabarnaga sai ajakirjanik jutustada lühikesel teekonnal ühest esinemispaigast autoni.

Jalmar, mis tänase päeva eriliseks teeb?

See teebki, et ma pole kunagi elus mänginud kaheksat kontserti päevas. Kuigi need on lühikontserdid, on see ikkagi suur töö.

Sa nüüd, viimase kontserdi eel, juba väsinud pole?

Toss väljas veel ei ole. Kuni lõunani oli alles 100 protsenti energiat, ja siis tuli lõunapaus. Pärast seda oli küll väsimus. Eriti väsitas sõit: meil oli ju Tartu–Tallinna ots – sõime kõhud Põhjakas head toitu täis ja see tegi natuke uniseks.

Mis on olnud kõige meeldejäävam kontsert sellest minituurist?

Kõik nad on erilised. Tunne on igal pool olnud väga hea. Aga Viljandi kontserdid olid natukene kompaktsemad kui teised. Aga see on nii eksperimentaalne asi, et kõik on fun!

Sul on alatasa õhtuti mängud ja hommikuti varased väljasõidud. Kus sa enamasti hommikust sööd, kodus või Statoilis?

Hommikuti söön üldjuhul ikkagi kodus. Võib-olla suvel on asjad natuke teistmoodi. Siis on lihtsalt nii, et kui kuhugi lähed, siis teinekord jäädki sinna ööseks.

Aga pigem meeldib mulle süüa ja ööbida kodus. Öine sõitmine ja ebaregulaarne toitumine on muusikuelu puhul kaks kõige vastikumat asja.

Kuhu sa laval mängides oma pilgu suunad? Kas vaatad kellelegi otsa või üle publiku?

Üldjuhul vaatan – kuidas kunagi – kõigile otsa. Nii bändikaaslastele kui ka ümbritsevatele. Kõik see ju mõjutab. Üldjuhul olen tahtnud suurtel kontsertidel ikka esimeste ridadega silmsidet saavutada – et oleks hiljem meenutada, milliseid emotsioone sa nägid. See, kui rahvas karjub, ei anna alati õiget tunnet. Siis, kui sa ka näed, et inimene on rõõmus, tal on ilus nägu ja ta on saanud sellest inspiratsiooni – siis on õige!

Sa sõidad neljapäeval Iirimaale. Mis puhul?

Seal on Vallatute Vestidega meil paar esinemist. Eesti kogukond kutsus meid, nad kutsuvad aeg-ajalt ikka bände.

Sa oled Eesti üks hõivatumaid muusikuid. Kuidas sa puhkad?

Puhkan maal, teen maatööd ja puhkust on alati vaja.