Tõnis Erilaid. Foto: KALEV LILLEORG
Blogid
16. september 2014, 07:00

Kuidas Tõnisson noore naise elu mõjutas

«On juhtunud, et tütarlapsed lõbusõitusid raudteel võõrsilt pärit olevate noormeestega õige iseäralises «vabaduses» tarvitanud. Hiljuti pidanud kooliealised tütarlapsed kuskil jaamas võõraste hulgas pillerkaari; korraga kustutatud tuled ära ja noored «elurõõmsad» inimesed tarvitanud pimeduse varju üsna vabalt,» kirjutas Jaan Tõnisson üheksas Postimehe numbris ilmunud juhtloos «Vaba armastus».

See sugulise lodevuse vastu sihitud mammutkirjutise näide pani Tartu jutte lõksutama tollase ainsa tütarlastegümnaasiumi pruune seelikuid kandnud neidude pahelisest elust.

Eriti Alma Ostrast ja Marta Lepast. Ostra, «kõrge rinna, leegitseva pilgu ja valju häälega» neiu lendaski varsti koolist. Ta läks Tartust Riiga parteitööle, oli Siberis asumisel, õppis Peterburi kõrgematel naiskursustel – ja abiellus fiktiivselt Jaan Anveltiga.

Hiljem oli mitmekordse ministri Aleksander Oinase abikaasa, kellega koos varjas oma korteris Viktor Kingisseppa. Ostra kuulus Maanõukogusse ja riigivolikokku, juhtis ka riigi lastekaitsekorraldust. 1940. aastal pakkus pärast riigipööret kommunistidele, et sotsid võiksid nendega riigivalitsemiseks koalitsiooni luua.

Nii viis Tõnissoni kirjutis naise kirevasse elukeerisesse. Täna 1886. aastal sündinud Alma
Ostra-Oinas suri Komis, kuhu ta 1960. aastal vangi ja asumisele saadeti.