EDETABELITE HITT: Vahur Kersna «7x7» on üks enam müüdud raamat poodides ja populaarne ka raamatukogudes.Foto: TAIRO LUTTER
Piia Õunpuu 14. september 2014 10:30
Mõni aasta tagasi troonisid raamatupoodide edetabeliriiulitel nimekate eestlaste elust pajatavad raamatud. Täna on biograafiad tõstetud raamatukauplustes kaugematele riiulitele ja ostetumate raamatute nimekirja juhivad hoopis teised žanrid. Kas elulooraamatute buum on läbi saanud?

Raamatupoeketi Apollo müügi- ja turundusjuht Eha Pank leiab, et nende kauplustes on elulooraamatud siiski sama populaarsed, kui paar aastat tagasi.

Lugejate huvi biograafiate vastu on säilinud ning huvi raugemisest on tema arvates ennatlik kõnelda.

"Me arvame, et kunagisest elulugude buumist on saanud raamatute sortimendi traditsiooniline osa," ütles Pank.

Rahva Raamatu poodides on aga olukord vastupidine. Turundusjuht Kaidi Laur väitis, et elulooraamatute müük on languses juba kolmandat aastat.

Võrreldes varasemaga, müüdi juba 2012. aastal elulooraamatuid nende poodides ligi viiendiku võrra vähem.

Lauri arvates võib müügi vähenemise põhjus tõepoolest olla selles, et on jäänud vähemaks neid inimesi, kes tahaksid enda elulugu kirjutada.

"On neid, kes pole millegipärast veel autobiograafiani jõudnud, aga kelle raamatuid kindlasti ostetaks." Seejuures vihjas ta näitleja Aarne Ükskülale.

Eesti suuremates raamatukogudes on elulooraamatutega seotud trend samuti erinev. Tartus on mõne aasta tagune elulooraamatute lugemise buum möödas, leiab Tartu linnaraamatukogu teenindusjuht Merike Karolin.

Tema sõnul loetakse biograafiaid siiski, kuid huvi nende vastu on märkimisväärselt vähenenud. Kui varem oli elulooraamatute laenutusjärjekord pikk, siis nüüd on see muutunud peaaegu olematuks ning meelepärase biograafia võib raamatukogu riiulist ilma ootejärjekorrata koju viia.

Tallinna keskraamatukogu eestikeelse kirjanduse osakonna pearaamatukoguhoidja

Mari Sieberk toob välja, et pealinnas on olukord teistsugune.

"Tundub tõesti, et elulooraamatuid ilmub vähem. Samas, lugejate nõudlus nende osas ei ole vähenenud. Kõike, mis ilmub, oodatakse ja loetakse. Üldine muster on see, et elulugusid ilmub vähem, seega küsitakse neid väheseid ka rohkem," rääkis ta. Tallinna keskraamatukogus on tema sõnul uute elulooraamatute lugemiseks alati ootejärjekorrad, samuti on siiani populaarsed ka vanemad biograafiad.

Kirjastuste esindajad nõustuvad kui ühest suust, et mõne aasta tagune elulooraamatute buum on rahunenud.

"Nii massilist hulka neid enam ei ilmu kui enne, kui ka selliseid mahukama artikli mõõtu üllitisi kiputi elulooks nimetama," rääkis kirjastuse Tänapäev peatoimetaja Tauno Vahter.

Vahter lisas, et eluloožanr ei ole kirjandusmaastikul uus nähtus. "Ilmselt ongi hea, kui ei ole buumi, vaid ilmub põhjalikumalt kirjutatud raamatuid huvitavatest persoonidest," arvas ta.

Kirjastuse Ilmamaa tegevtoimetaja Liis Vaher nentis, et küllap on elulooraamatute populaarsus tingitud ka ajakirjanduse huvist raamatu autorite vastu. Ta leidis, et populaarsete ühiskonnategelaste eludest rääkivad raamatud tunduvad paratamatult põnevamad kui mis tahes muu teos.

Nii Vahter kui ka Vaher leidsid, et kindlasti ei ole otsa saanud inimesed, kellest kirjutada.

"Aga kõigist neist ei peagi ju kirjutama," arvas Ilmamaa tegevtoimetaja. Tauno Vahter lisas, et buumi raugemise ajal ongi võimalus põhjalikumalt kirjutada nende inimeste kohta, kellest rääkivad elulooraamatud on kehvasti tehtud.

Populaarseimad biograafiad

Kõige populaarsemad elulooraamatud nii Apollo kui ka Rahva Raamatu lettidel on olnud Vahur Kersna "7x7", Mihkel Raua "Musta pori näkku" ning Ita Everi ja Kristina Šmiguni biograafia.

Raamatukogudes nõutakse enim näitlejate ja kultuuritegelaste elulugudest pajatavaid teoseid.

Nii Tartu kui ka Tallinna lugejate seas on populaarsed Hardi Tiiduse elust rääkiv raamat ja Paavo Kanguri kirjutatud biograafia Eri Klasist.

Raamatukogude praegused laenutus-edetabelite tipud on sarnased raamatupoodide omadega.

"Hoolimata sellest, et oleme eksemplare juurde ostnud, on meie viimase aasta laenutushitt Valdur Mikita raamat "Lingvistiline mets", mis ehk ongi ühe rahva (elu)lugu," rääkis Tartu linnaraamatukogu teenindusjuht Merle Karolin.