Eestist pärit fotograaf tegi Maailma Kaubanduskeskusest haruldased pildid (6)

2001. aasta juunis töötas Eestist pärit Konstantin Petrov kaubanduskeskuse põhjatorni tipus asuvas restoranis Windows on the World elektrikuna.

Tööandja oli andnud tema kasutusse pisikese akendeta ruumi, kuhu toona paarikümnendates eluaastates mees tegi metallist riiulid, kus ta öise vahetuse ajal ka magas. Mees olla sõpradega veel nalja visanud, et need riiulid kaitsevad teda, kui hoone kokku kukub.

Petrov töötas restoranis öises vahetuses elektrikuna. See sobis talle väga hästi, kuna päeviti töötas ta ühe Manhattani teises otsas asuvas hoonetekompleksis majahaldurina. Kuid see polnud veel kõik: innuka fotograafina tegi ta sadu fotosid kaubanduskeskusest: kontoritest, banketisaalidest, köökidest, liftidest jne. Kusjuures palju pilte oli tehtud päikesetõusu ajal, mis andis fotodele veel eraldi tonaalsuse.

Eelmise aasta suvel hakkas Erik Nelson tegema dokumentaalfilmi nimega "9/10: Viimased tunnid" ja ta otsis palavikuliselt fotosid, kus oleks jäädvustatud kaubanduskeskuse sisevaated. Taolisi pilte oli väga vähe ja Nelson oli täitsa meeleheitel. Kuni hetkeni, kui üks tema kaastöötajatest avastas Eestis loodud pildijagamiskeskkonna Fotki.

Vaadates seal olevaid fotosid valdas Nelsonit samasugune tunne, nagu arheolooge Tutanhamoni hauda avastades. Seal oli sadu suurepäraseid pilte kaubanduskeskusest, kuid õnnetuseks polnud ühtegi viidet autorile.

Fotki fotode esimesed dateeringud viisid tagasi 90ndate Tallinnas, kus olid fotod Petrovi ja tema sõprade sünnipäevast Tallinnas koos viina ja ketšupiga. Paraku polnud alates 2002. aastast Petrov enam oma pilte üles pannud. Lõpuks leidis Nelson Fotki looja Dmitri Doni, Tallinnast pärit programmeerija, kes tuli 1995. aastal New Yorki.

Fotki lõi ta selleks, et jagada Eestisse jäänud sõpradega pilte. Ta otsis ka rahastust, et keskkonda arendama hakata, kuid sai igalt poolt eitava vastuse, kuna keegi ei saanud toona aru, miks peaks keegi tahtma oma pilte netti üles riputada. "Kuid me olime esimesed. Enne Flickrit ja Facebooki," ütles ta.

Rahastust saamata pöördus Don lõpuks Tallinnasse tagasi, kuid veel 1998. aastal soovitas ta oma lapsepõlvesõbral Petrovil tulla New Yorki, mida mees ka tegi.

2001. aasta 11. septembri hommikul kell 8 lõppes Petrovi vahetus, kuid ta ei jäänud kohvi jooma nagu tavaliselt, vaid sõitis otse koju. Kui ta sõitis maa-alusest parklast välja, tabas esimene lennuk ühte tornidest. Aga juhtunust sai ta kuulda alles kodus olles, ta helistas kohe ka oma kolleegidele ning see oli viimane kord, kui ta nendega rääkis.

Petrov pääses üle noatera, kuid elada polnud tal siiski kaua jäänud. Talle meeldis kihutada mootorrattaga ning ta oli saanud juba kuuel korral ka trahvi. Ühel peojärgsel hommikul  West Side Highwayl kihutades tegi ta avarii ja hukkus sündmuskohal.