Purjetamishuviline näitleja Erki Laur: mu mõlemad pojad käivad purjetamistrennis (3)

Erki tegi purjetamisega tutvust aastal 2000. "Hilises vanuses, üsna puhtjuhuslikult, aga see-eest sügavalt," ütleb ta, et armus purjetamisse kohe. Mingitele kursustele Erki aga kohe ei läinud. "Et paat liiguks sinna, kuhu sa tahad, kulus tõesti 15 minutit. Kui võistelda tahad, siis selleks, et etteotsa saada, võib minna 15 aastat. Kui juba huvi sügavam oli, hakkasin ka lugema, kuidas purjetatakse ja käisin kursustelgi. Küll mitte purjetamise, vaid roolimehe kursusel, mis oli ainult teooria."

Nädalavahetusel peeti Suure Tõllu regatti, kus Erki saavutas oma meeskonnaga teise koha. "Tore oli. Ma ei ole väga palju kiiljahtidega purjetanud, ise purjetan teistsuguste alustega," räägib Erki, kes võistleb lausa iga nädal. "Meil on Katamaraanide Liidus igal neljapäeval seeriavõistlused. Juba seepärast olen sisuliselt iga nädal merel, nädalavahetuseti on juba suuremad võistlused. Hooaja kõige ekstreemsem, suurem ja omanäolisem võistlus on ümber Eesti purjetamise võistlus."

Muide, ka Erki ja tema abikaasa Tiina Tauraite pojad Laurits (9) ning Lui (6) tegelevad purjetamisega. "Nad käivad mõlemad Sail Racing Academy Noblessneri purjetamiskoolis. Ma kohe päris ausalt ei ole kedagi purjetama sundinud, nad ise tahtsid. Eks ma olen neid vahel merele kaasa võtnud, kui neil tahtmist on olnud. Noorem poeg luges sel aastal lausa päevi, millal ta saab kuueaastaseks, et pääseks purjetamistrenni." Nii kui Lui kuueseks sai, läkski ta kohe purjetamiskooli. Laurits, kes purjetas tänavu juba teist suve, on käinud võistlemaski. "Ta on kahel väikesel võistlusel käinud, noorem poiss on veel võistlemiseks aga liig väike."

Et Erkil on katamaraan – see on kahemehepaat – siis päris kogu perega nad purjetamas käia ei saa, kuid abikaasa Tiinaga siiski teinekord kahekesi käiakse. "Sel suvel oleme Tiinaga küll ainult ühe korra koos purjetanud, käisime Valgerannas ühel võistlusel, kus jäime teiseks," räägib Erki ja ütleb, et naisega on lihtne koos purjetada, kuna ta on kerge ja paat liigub kiiremini. "Tiina ei kaalu peaaegu mitte midagi ja katamaraanis on kaal väga tähtis," ütleb ta. "Tegelikult olen mina üldse soodimees – pikem, raskem ja istun eespool – Johannes Ahun on tavaliselt roolimees ja istub taga."

Regati võitja Novosjolov: purjetasin esimest korda

Suure Tõllu regati Match Race klassi paatide võistluse pani kinni võistkond, mille koosseisu kuulus ka vehkleja Nikolai Novosjolov. "Esikoht on alati väga meeldiv tunne," ütles ta pärast võistlust.

Nikolai sõnul on meri talle alati meeldinud, kuid purjetamisega puutus ta laupäeval kokku esimest korda elus. "Hommikul nägime paati, meid lükati sisse ja tuld," naerab Nikolai. Mis tema võistkonnale siis võidu tõi? "Meil vedas kaptenitega. Esimene kapten, Peeter, rääkis päris palju, kui stardipaika läksime ja kui finaalsõit oli, siis oli meil aega ja teine kapten, Brigita, seletas asju, meie proovisime ja see kõik andis ka tulemuse." Nikolai tõdeb, et ega nii lühikese ajaga palju õppida jõua. "Pigem räägiti, mida teha ning kui tuli käsk, siis pidime seda täitma."

Seda, et Nikolai nüüd vehklemise kus seda ja teist jätaks ning purjetajaks hakkaks, karta ei tasu. "Ma arvan, et see oleks üks suuremaid vigu, mis ma teha saaks," naerab ta. "Sain tänase info põhjal aru, et selleks, et üldse purjetamisel midagi välja hakkaks tulema, peab seda ikka väga pikalt tegema. Esikoht on väga tore, aga ma jään ikka kahe jalaga maa peale." Nikolail on kahju, et tal merel­käimiseks väga aega ei ole. "Merele minek ei ole ju selline, et suts sinna ja tagasi, see võtab ikka aega. Nüüd ma sain vastavate inimestega tuttavaks ja saan neile öelda, et võtku mind paadi peale, kui teinekord merele lähevad. Varem see võimalus puudus."

Suure Tõllu regatt toimus tänavu viiendat korda, varem 1997–2000. Regatil oli kaks eesmärki: tuua meri ja purjetamine inimestele lähemale ning tähistada Eesti kõige väärikama muuseumilaeva, jäämurdja Suur Tõll sajandat sünnipäeva.