Jaagup Kreemi pere võttis siili: "Kui juba loomad on, tahad ka ise parem inimene olla." (34)
"Meie poeg Robin Rio tuli ükspäev lagedale ideega, et võiks võtta siili. Meie abikaasa Kristiinaga olime hästi kindlad ja resoluutsed vanemad ning ütlesime, et mitte mingil juhul ei saa," räägib muusik Jaagup Kreem.
"Aga ta tegi kõva eeltöö ära ja arvas, et ikkagi oleks vaja siil võtta. Ütleme nii, et siis ma murdusin."
Nii sigineski nende majapidamisse kaks nädalat tagasi kahe koera kõrvale ka kahekuune kõrvuksiil. "Läksime ja otsisime ta loomapoest üles."
Jaagup ütleb, et ta on alati arvanud ning arvab siiani, et lemmikloomade pidamine õpetab lastele kohusetunnet, teise olevuse eest hoolitsemist, korda ja puhtust. "Mul on endal olnud kunagi hamster ja merisiga. Kui juba majapidamises loomad on, tahad kuidagi ise ka parem inimene olla. Ma usun, et lastel on ka selge, et kui loom on juba võetud, tuleb nende eest ka hoolitseda. See õpetab elamist ja valmistab lapsi tulevikuks ette."
Siilike leiti Lasnamäel asuvast loomapoest ja 11aastane Robin Rio pani loomale nimeks Müttaja. "Siilil on väikesed jalad, aga hästi raske keha ja kui ta astub, siis teeb ta seda üsna kõva mütaka sammuga," selgitab Jaagup.
Siil on vaba loom ja valib ise, kus olla.
Mu ema maalapil oli kunagi siil (või siile). Tõendused sellest algasid nii, et koer läks suveõhtutel korduvalt hilja välja, klähvis seal ja tuli verise ninaga tagasi. Hiljem nägin seda siili ise ka. Ei mäleta, kaua ta sealkandis oli, sest olin maal vaid puhkuse ajal. Võib-olla rändas edasi. Olen lugenud, et piima ei tohiks talle anda. See on siili valik, kus ta tahab olla.
Samas elasid majavoodri vahel mõnda aega nahkhiired, piuksumise järgi arvasin algul, et ehk on tegu tavaliste hiirtega. Õhtupimeduses vuhisesid õues üle peade.
Kenad loomad ei tee kellelegi kahju.