LEGENDAARNE TANDEM: Marko Reikop ja Anu Välba on aastaid olnud armastatuim saatejuhtidepaar teles. Koos on juhitud «Terevisiooni», «Paari», «Ringvaadet». Viimases telemagasinis on Marko kaaslaseks Grete Lõbu, kuna Välba sai möödunud aastal emaks. Foto: Teet Malsroos
Katharina Toomemets 4. september 2014 07:00
"Minu unistuste saade ei saa kunagi teoks. See oleks raadio- või telesaade, kus mind lähetatakse iga kuu ühte riiki elama. Ma elaksin seal kuu aega, tuleksin tagasi ja räägiksin siis 30 minutit, kuidas seal elu käib," paljastab saatejuht Marko Reikop.

"See on absoluutselt ebarealistlik ja niisugust saadet ei tule mitte kunagi. Keegi ei tahaks maksta raha selle eest, et ma kuskil kuu aega ära olen. See ei ole ju töö moodigi," tunnistab Marko Reikop kohe oma unistuse utoopiliseks.

Tuhandete kodude iganädalane telekülaline Marko Reikop on juhtinud nii palju saateid, et ta ei jõua neid enam isegi kokku lugeda. Aastatepikkune töö on teinud temast kõige rohkem televisiooni otse-eetris olnud eestlase.

"Tavaliselt on otsesaade kord nädalas, aga ma olen teles iga päev eetris olnud juba üle kümne aasta. Ma ei tea, kas see on uhkustamise asi, aga fakt küll," ütleb Marko, kes on ETVs juhtinud nii hommikuprogrammi "Terevisioon" kui ka õhtuseid otsesaateid.

Viimased aastad roolib ta äripäevaõhtuti "Ringvaadet".

Mitu korda vaatajate poolt parimaks meessaatejuhiks valitud Marko Reikop ei ole kunagi unistanud tele- või raadiotööst. Omal ajal tahtis ta saada hoopis näitlejaks.

"Koolis olin ma aktivist ja esinesin pidevalt igal pool. Käisin isegi lavakasse sisse astumas, koos Mait Malmsteniga, aga mind ei võetud vastu. Olin väga õnnetu," meenutab Marko Reikop.

"Mart Normeti isa Ingo Normet tegi toona kursust. Umbes aasta tagasi nägin Ingot ja tänasin teda isiklikult, et mind vastu ei võetud, tema vastas, et ma ei ole sugugi ainus, kes teda selle eest tänab. Praegu, tagantjärele, oskan ma hinnata, et oleksin väga halb näitleja olnud."

Suur töö kaadri taga

Kõige raskem osa töö juures on Marko sõnul uue saate käivitamine. ""Terevisiooni" oli raske käivitada, aga entusiasm oli suur. "Ringvaade" on olnud kõige raskem projekt üldse, sest töömaht on meeletu," räägib Marko.

Otse-eeter on Marko sõnul ainult vormistamise küsimus, sellele eelneb aga iga päev ideede genereerimine. "Suurem osa tööd jääb siiski kaadri taha ja seda inimesed ei näe."

Marko tööpäev algab kell kümme hommikul ja lõppeb õhtul kaheksast, pärast eetrit: "Esmaspäeviti on meil suur teemadekoosolek, kus vaatame üle üldisemad asjad. Iga päev koguneme kell kümme, kuna varem lihtsalt ei juhtu midagi. Mingid videolood tehakse ette, aga me oleme päevakajaline saade ja paljud asjad otsustame samal päeval. Hommikul hakkame vaatama, mis on juhtunud ja keda õhtul saatesse kutsuda. See on meie töös tavaline, et mõni ei saa tulla. Tuju hakkab halvaks minema siis, kui helistad samal teemal kümnendale inimesele ja tema ei saa ka tulla."

Muidugi juhtub ka seda, et külaline, kellega on intervjuu kokku lepitud, jätab lihtsalt tulemata. "Siis kasutame kõige äärmuslikumat varianti. Meil on kapis juba neli aastat seisnud üks hamburger, tahame teada, mis temaga viie aastaga juhtub. Seega – kui me saates sellest burgerist räägime, on selge, et keegi jättis tulemata," muigab Marko.

Marko lemmik tehtud saadetest on ammune hommikutelevisioon, mis oli eetris pühapäeviti. "Kui ma telesse tulin, oli see justkui saadete eliit – kui sind lubati seda tegema, siis olid sa juba televisiooni liigas. Seda sai pikalt ette valmistada, igapäevast saatesurvet polnud peal."

Üks, mida Reikop aga enam kunagi teha ei taha, on igapäevane hommikuprogramm: "See pole tüütu, vaid lihtsalt tervist tappev," ütleb ta.

"Ma ei jäänud aastate viisi õhtuti magama ja pidin hommikul kell viis ärkama. Ja sa ainult ei pea ärkama, vaid olema ka reibas, kandma seljas puhtaid riideid ja su aju peab töötama. Seda ei teeks ma enam mitte kunagi elus," tunnistab Marko ja imestab, et Katrin Viirpalu ja Urmas Vaino suudavad juba kuuendat aastat järjest "Terevisiooni" vedada.

Muidugi on ka Marko töökoormus selline, et rohkem rabada ta väga ei jaksaks. "Kevadperioodil teen ka "Klassikatähti" ja siis olen kuus korda nädalas eetris. Kui ma pühapäeval ka ekraanil oleks, haaraksid inimesed juba revolvri järele," arutleb ta.

"Õnneks suvel ma ekraanil pole, inimesed peavad minust ikka puhkust ka saama. Võimalusel ütlen ma ära kõik aastavahetuse-, jõulude ja suveprojektid. Sellise töökoormuse juures peab end natuke laadima, targemaks saama, vaimukamaks muutuma ja inimestega kohtuma."

Tööst vabal ajal armastab Marko reisida. "Sel suvel reisisin ma nii palju, et tüdinesin sellest ka ära. Mul on eesmärk käia kõikides Euroopa riikides. Iirimaa, Island, Moldova ja Liechtenstein on veel käimata."

Kuigi Reikop on otse-eetris olnud rohkem kui kümme aastat, ei ole tal väga suuri prohmakaid ette tulnud. Ta tahaks koguni, et neid oleks hoopis rohkem!

"Mulle meeldib, kui otsesaates midagi juhtub, kui on päris reaktsioon. Üks klassikaline juhtum oli, kui Peeter Volkonskil helises otsesaates telefon. Ma ütlesin, et võtku vastu, see oli väga lõbus ja mänguline," tunnistab Marko, et talle meeldib, kui päriselu tungib ekraanile.

Ühtki saadet tal äparduste tõttu ära jätta pole tulnud, isegi mitte siis, kui telemaja kord põlema läks. "Tehnilises keskuses oli tulekahju ja saateid ei saanud edastada. Siis nad tõstsid osavalt juhtmeid ümber ja alustasime saadet kümme minutit hiljem ja ükski teema ei jäänud ära," meenutab Marko heledat seika rutiinses teletöös.

"Mul pole isegi seda juhtunud, et mikrofon on tööle jäänud ja ma oleks "kurat" või "pe**e" öelnud."

Intensiivse intervjueerijana arvestab Reikop sellega, et küsitletav võib ühel hetkel püsti tõusta ja minema jalutada. "Ma olen selleks valmis, kui mul on terav vastane. Kord kompasin Els Himmaga piire, kui küsisin, kas neil on Eve Kiviga võistlus, kumb näeb kirstus parem välja. Ta tuli väga lõbusalt kaasa ja ütles: "Tule vaata, ma ei ole end lõigata lasknud." Ja ma siis vaatasin. Sellised asjad mulle väga meeldivad."