Foto: ALDO LUUD
Silja Paavle 3. september 2014 07:00
"Luuletajal ja näitlejal ei ole suurt vahet – mõlemad tahaksid olla keegi teine. Luuletaja oma värssides ja näitleja rollides," kostis kirjanik Tõnu Õnnepalu eile endaloodud luuleteatri Teatro Poetico avamisel. Eesti kultuuriruumis unikaalne teater avas Tartus uksed terveks nädalaks.

Uue teatri sünd polnud sel nädalal Tartus toimuva teatrifestivali "Draama 2014" plaanidesse algselt sisse kirjutatud. "Me ei öelnud Tõnu Õnnepalule, et vali festivalile välja kaheksa lavastust ja tee veel midagi. Luuleteatri loomine oli tema sisemine sund ning kõik, mis on sündinud sisemise sunni ajel, on sündinud hästi," rõõmustas festivali peakorraldaja Margus Kasterpalu ainukordse võimaluse üle avada Eesti teatri festivalil "Draama 2014" uus teater.

Ühtlasi avaldas Kasterpalu lootust, et vaid nädalaks Tartu ülikooli vanasse kirikusse (Jakobi 1) loodud Teatro Poetico jääb inimeste sisse kauemaks pidama kui ajutised teatriseinad ja dekoratsioonid.

"Draama 2014" kuraator ning Teatro Poetico looja ja kunstiline juht Tõnu Õnnepalu on rääkinud, et luulearmastajana ja luuletajana mõtles ta, et peab rikastama seekordset teatrifestivali millegi talle omasega. Viljandi kultuuriakadeemia teatritudengitele luulest peetud loengud kinnitasid talle, et ükski uus põlvkond pole vähem luuleline kui eelmine – üksnes luulest rääkimise, nagu ka luule esitamise viisid muutuvad. Ja oligi sündinud idee kutsuda nädalaks ellu täiesti uus teater.

Tõnu Õnnepalu jaoks saavad ideaalses maailmas kokku luuletaja ja näitleja, luulekunst ja näitekunst. "Teatro Poetico võiks see ideaalmaa ollagi," lausus Õnnepalu.

Luuleteatri avaetenduseks lavastas Õnnepalu luuletaja Aleksander Suumani luulekogu "Meil siin Hüperboreas".

Üürikese elueaga teatris tuleb nädala jooksul lavale viis eripalgelist lavastust. Igaüht mängitakse festivali ajal vaid korra ning kas neist mõni kunagi veel kuskil publiku ette tuleb, ei ole praegu teada. "Kõik, mis seal sünnib, sünnib siis. See on teater, mis tekib, on ja kaob. Tuleb vaid täpselt õigeks hetkeks kohale jõuda. Ja ega seal muud kunsti olegi," iseloomustab Õnnepalu oma luuleteatrit.