TANKID TULEVAD! Filmi "1944" võtetel ründas vaenlast kolm ehtsat ajastutruud sõjamasinat (4)

Filmis näidatakse sõda 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi ja Punaarmee 8. Eesti Laskurkorpuse 249. diviisi pilgu läbi. Välivõtted toimuvad Kaitseväe Tapa keskpolügoonil. "Ega selliseid asju ei saagi väga mujal teha kui keskpolügoonil, mujal on palju piiranguid. Inimesed ei taha, et tankiga nende õue ees sõidetakse," ütleb Kunnas. "Me teeme seal kõik lahingud ära – kui vaja, siis Sinimäed, kui vaja, siis Avinurme, kui vaja, siis Sõrve sääre," väidab Kunnas. Nii ehitati Sõrve sääre lahinguteks polügoonile Saaremaa tüüpi kiviaiad.

Tankid saadi Soomest ja Lagedilt

Võtetel kasutati kolme ehtsat sõjaaegset tanki. "Kaks tanki on tulnud Soomest eramuuseumist. Lisaks oli üks tank meie kohalik Eesti oma," räägib Maria Avdjuško, üks filmi produtsentidest. See viimane kuulub Lagedil Eesti

Vabadusvõitluse Muuseumi pidavale Johannes Tõrsile. "Ja kõik need olid liikuvad tankid!"

Roomikutega masinad jäid võtteplatsil siiski lühiajalisteks külalisteks. "Tankide filmimine on väga kallis ja me saime neid endale lubada võtteperioodi neljal päeval," kurdab Avdjuško.

Tankimakette oli samuti kolm. "Need täitsid pihta saanud tanki rolli. Me loodame, et see pilt tuleb tänapäevase digitaalse järeltöötlusega päris uhke," arvab Avdjuško.

Eesti näitlejaskonnast osaleb võtetel viiendik, aga mitte ainult. "Kaitsevägi toetas ajateenijatega, sõjaajaloo klubi Front Line liikmed on osalenud praktiliselt kõik, lisaks Tapa piirkonna inimesed, kui meil on tsiviilelanikke vaja olnud," räägib Kunnas.

Virnade viisi kostüüme

Osa kostüüme õmmeldi, osa telliti, osa laenutati. "Kostüümiosakonna elu oli selle filmi puhul väga raske ja nad töötasid tõesti enne võtete algust ööd ja päevad läbi," räägib Avdjuško. "Inimesi, keda me kostümeerisime, oli sadades."

Kõige suurema massistseeni jaoks aeti kokku nimelt 250 inimest. "Me filmisime seda massi kolmest sektorist. 250-st tegime me samas kohe 750," seletab Avdjuško.

Sõjapanoraam rullub lahti kahe noore mehe vastasseisus. Saksa poolel on SS-strummanni rollis peaosatäitjaks Kaspar Velberg (rahvakeeli öelduna mängib ta kapralit), Nõukogude poolel astub talle vastu Kristjan Üksküla vanemseersandina. Nii Velberg kui Üksküla on Tallinna Linnateatri näitlejad, kes lõpetasid mõne aasta eest Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli Nüganeni käe all. Avdjuško sõnul on näitleja valikul kõige olulisem äratundmine, et just see inimene on see õige. "Me otsisime neid näitlejaid väga kaua. Samuti oli meil omamoodi mingisugune soov, et meie peategelased ei oleks väga palju mänginud telesarjades ja samastuks muude rollidega."

Ja ikkagi – milleks säärast filmi vaja on? "See on teatud taak, mille meie rahvas peaks läbi tegema, et saaks selle maha visata," arvab Kunnas.

Filmi eelarve on 2,5 miljonit eurot

Filmi "1944" produtsendid on Kris Taska ja Maria

Avdjuško. Esimest korda filmi alal kätt prooviv Leo Kunnas, kes on auastme poolest reservkolonelleitnant, hakkas stsenaariumiga tööle 2011. aasta lõpus, kui

Kris Taska ja Elmo Nüganen tema poole pöördusid.

"Stsenaariumi hakkasime teostama seitsmenda ideekavandi alusel – stsenaarium ei ole nagu raamat, sellega tehakse tööd kuni viimase minutini. Lõplik dialoog pannakse paika alles koos näitlejatega," selgitab Kunnas.

Filmi eelarveks tuleb kaks ja pool miljonit eurot. "Põhifinantseerijad on Eesti Filmi Instituut, kaitseministeerium ja Kaitsevägi ning väga suures mahus ka kodumaine erakapital," ütleb Maria Avdjuško. "Eelarve ei ole sõjafilmi jaoks sugugi suur. Me peame igal sammul leidlikkust ja kokkuhoidlikkust üles näitama."

Film valmib Taska Filmi koostöös Matila Röhr Productionsiga. "See on Soome produtsent, kes on teinud "Talvesõja" ja "Rukajärvi" – kõik põhilised tuntud Soome sõjafilmid – ja on olnud kaasprodutsent näiteks ka venelaste "9. roodus," seletab Kunnas.

16 võttepäeva tehti juba eelmise aasta oktoobris. Praegusel võtteperioodil tehakse neid kokku 26 ja filmivõtted saavad ühele poole 26. augustil. Film jõuab kinodesse järgmise aasta veebruaris.

Relvade osas andis nõu Erki Pikkan sõjaajaloo klubist Front Line. Raul Kajar oli abiks kostüümide asjus.

Avdjuško loodab sõjafilmi "1944" turustada lisaks Eestile Soomes, Lätis, Leedus ja võib-olla ka Ukrainas. ""Nimed Marmortahvlil" puhul olid kõige kaugemad riigid näiteks Lõuna-Korea ja Jaapan. Ka Hiina tahtis omal ajal DVD-d välja anda, aga nende järeltsensuur ütles, et seda siiski teha ei saa."