"Rahvas juubeldas, kui meie lipp masti tõusis!" (3)

"Rahvas juubeldas, kui meie lipp masti tõusis, Vene merelaevanduse lipust kõrgemale! Laev sõitis terve 23. augusti sinimustvalge lipu all," meenutab Ave Alavainu, kuidas hiidlased 25 aasta eest, 1989. aasta 23. augustil, praamiga mandrile Balti ketti sõitsid.

"See oli esimene sinimustvalge, mis Nõukogude Liidu Riiklikule Merelaevandusele kuuluval laeval üldse heisati!"

Esimesena meenubki Ave Alavainule tollele ajale mõeldes see varahommikune eripraam, mis bussid hiidlastega mandrile kuhugi Rapla kanti viis. "Seejärel kahe väikese lapsega perekond, kellega ma käest kinni seisin. Siis ketis seisjaid madallennul helikopterite pealt filmivad inimesed, kelle tegevusele erinevalt reageeriti: mõned peitsid nägu (äkki on KGB?), mõned lehvitasid."

Hiidlasi sõitis Balti ketti üksteist bussitäit. "Meeleolu oli ülev, rahvas elev," kirjeldas Alavainu seda päeva kirjas Hiiumaa muuseumile 15 aasta eest.

"Olin torganud oma algelise ning kellegi kodus tehtud (küll valede värvidega, aga kui palju neid õigeid tänagi on) lipu õlakotti."

Praam hakkas liikuma. "Mul tuli vallatu mõte: tõmmata lipp ühele raadest. Ei mäleta, kellega konsulteerisin, aga tark inimene see oli. Ta andis mulle nõu, et mine küsi kapteni käest. Läksin kaptenit otsima. Öeldi, et kapten on oma kajutis. See oli varane laev, kapten alles magas."

Kaptenid on aga teatavasti linnuunega – Alavainu koputuse peale tuli ta kajutiuksele, dressipüksid jalas ja helesinine maika seljas.

"Tere hommikust! Mul on üks natuke imelik küsimus – kas me tohiksime sinimustvalge üles tõmmata?"

Tõeline julgustükk

Kapten ei mõelnud hetkegi: "Aga miks me ei tohiks?"

"Kuid millisesse masti?" küsis Alavainu edasi, sest selliseid asju peab teadma.

Kapten vastas südamest ringutades: "Ah, kui juba riskida, siis kõige kõrgemale!"

"NSVL Riiklik Merelaevandus oli kõige venemeelsem asutus. See lipp oli nende laevadel esimene ja punalipust kõrgemal," vaatab Alavainu nüüd ajas tagasi.

"See oli ikka tõeline julgustükk!"

Hiiumaa muuseumi abiga selgitas Ave Alavainu hiljuti välja ka kapteni isiku – see mees oli Osvald Kippel. Ta suri 2008. aastal 71aastasena. Tema lesk Naima on aga elus praegugi. Osvald lõpetas tol Balti keti päeval oma vahi kell kaheksa õhtul ja sõitis koju Tallinna. Ise uhkeldas, et Eesti lipp jäi uhkelt praami masti lehvima. "Teate, ma läksin järgmisel päeval mustikale ja värisesin metsas terve päeva," meeutas lesk Ala- vainule.

Mis julge kapteniga pärast seda lipuheiskamist ja päev otsa Vene riigi vetes sinimustvalge all sõitmist tegelikult juhtus, kas järgnesid ka mingid karistused (Eesti oli ju veel ikkagi NSVLi koosseisus), ei tea. "Aga ilmselt ei juhtunud midagi, sest kes seda pisikest edasi-tagasi sebivat laevukest suurte laevade ja vete kõrval ikka märkas. Kui just keegi ei koputanud," usub Ave Alavainu.

Lipp on hoiul muuseumis

"1989. aasta oli aeg, kui tegin agaralt kooliteatrit. Kaks kodust kappi olid kostüümide ja rekvisiitide jaoks. Kümme aastat tõstsin seda lippu ühest hunnikust teise, ikka jäi ta mulle näppu," meenutab Ave Alavainu.

"Viimaks, Molotovi-Rippentropi pakti 60. ja Balti keti 10. aastapäeval 1999. aastal, otsustasin selle lipu Hiiumaa muuseumile anda. Vaikselt, kammerlikult. Meid oli vast viis-kuus inimest, toonane muuseumijuhataja Urmas Selirand ja peavarahoidja Helgi Põllo teiste seas. Ilmselt ka ajalehe, mis toona kandis nime Hiiumaa, esindaja, sest lehes ilmus häguse fotoga nupuke, et Ave Alavainu annetas muuseumile lipu."

Muuseumis on lipp alles praegugi.