AUGUST 1991: Ärevakstegevad dessantväelased. Õnneks möödus kõik rahulikult, tilkagi verd valamata. 20. august on meil nüüd taasiseseisvumispäev.
Eesti uudised
19. august 2014, 07:00

"Taevas küll – kas tõesti möödus meil kõik ilma tilkagi verd valamata?" (82)

20. august on Eesti taasiseseisvumispäev, millele eelnesid olulised ja ärevad sündmused. Mida kirjutas ajaloolegend Hillar Palamets 1991. aasta kolmel kriitilisel augustikuu päeval oma päevikusse?

Suved veedab legendaarne ajaloolane ja ajalooõpetaja Hillar Palamets (87) vanematekodus Keilas. "Nagu arst mulle soovitas: tehke aiatööd, liikuge, olge värskes õhus. Siin on see kõik olemas," ütleb kolmeks suvekuuks Tartu linnakorterist põgenev vanameister.

Keilas oli Palamets ka ärevatel ja pöördelise tähtsusega augustipäevadel 23 aastat tagasi. "Umbes kilomeeter minna ja algas tankipolgu ala, ja veel pool kilomeetrit, kus tankid seisid angaarides. Seal oli tankipataljon. Sinna kõrvale jäi suur kõnnumaa, mis oli tankodroom, kus õpetati välja noori tankijuhte ja meeskondi," räägib Palamets, mis toona tema elukoha lähedal näha oli.

1991. aasta 20. augusti hommikul jalutas Palamets piki kodutänavat tankipolgu poole. "Läksin sinna, et kuulata, kas sõjamasinate mootoreid juba soojendatakse. Täielik vaikus oli, kõik vaikne nagu ennegi," meenutab ajaloolane. Hiljem kuulis ta väeosa lähedal elavatelt tuttavatelt, et osa tanke olla juba koidikul lahkunud tagaväravate kaudu kõrvalteid mööda Tallinna suunas.

Päevikut on Palamets kogu aeg pidanud. Augustiputši päevil, mis oli talle kui ajaloolasele eriti huvipakkuv, jälgis ta teabekanalite kaudu sündmusi tähelepanelikult ja pani need kellaaja täpsusega päevikusse kirja. Põhikanalid olid raadio ja televisioon, sekka suuliselt levivad kuuldused ja hinnangud ning hilinemisega ilmunud ajalehed.

Palamets räägib, et elektroonilise teabe kättesaadavus oli hea nii helis kui ka pildis. Keila paiknes justkui informatsiooni ristteel: raadiolained läänest (BBC, Deutsche Welle, Vaba Euroopa, Ameerika Hääl), Soome raadio ja telejaamad otse üle lahe, sõjaväe liikuv saatejaam Nadežda tankipolgu territooriumil linna servas ning ida poolt tulev elektrooniline teave (ER, ETV, Kesktelevisioon jt).

Palamets pöörab tähelepanu veel ühele eripärale. "Neil päevil ei lennanud üle Keila mitte ühtegi lennukit maandumisele Ämari baasi. Muidu oli õhk põrinat täis. Ja nagu hiljem kuulsime: lennuvägi ei olnud 20. augusti riigipöörajatele ustav. Lennuväele kehtis käsk: ükski lennuk ei tõuse õhku, mida Keila kogemus ka kinnitas," räägib Palamets, kes peab seda näiliselt pisiasjaks, aga ometi tähendusrikkaks detailiks. Mõni päev hiljem olid Palametsa sõnul reaktiivpommitajad SU-24 jälle õhus ja läksid madalalt üle Keila maandumisele.

Kuidas paistsid 1991. aasta augustikuu kolm päeva Keilast nähtu ja kuulduna? Siin on vaid killuke väljavõte Hillar Palametsa päevikust.

Esmaspäev, 19. august

Ilm on poolpilves, väljas sooja 13 kraadi. Aga korraga on uni silmist pühitud, kui Yleisradio Moskva korrespondent teatab, et pool tundi tagasi teavitati välismaa ajakirjanikke tõelisest

pommuudisest: Mihhail Gorbatšov olla tervislikel põhjustel oma ametitest tagasi astunud ja Nõukogude riiki juhtivat nüüdsest asepresident Gennadi Janajev. Ühtaegu olla Nõukogude Liidus pooleks aastaks välja kuulutatud erakorraline seisukord!

Kell 7.30. Üleliidulistelt kanalitelt tuleb tavalise igahommikuse trille-tralle asemel tõsist muusikat, otsekui oleks keegi tippjuhtidest surnud.

Kell 8 kuulen Soome raadiost toimuva kohta juba detaile.

KTV-s (Kesktelevisioonis – toim.) loetakse ette putšistide paljusõnalist pöördumist rahva poole, milles püütakse õigustada toimuva paramatust.

Kell 9 manitseb ER "Hommikukajas" kuulajaid rahulikkusele. Mingit vägede liikumist Tallinnas ja kogu Eestis ei ole seni märgatud. Kodukaitse on valmis tegutsemiseks eriolukorras, aga neid plaane ei saa avalikuks teha. Savisaar viibib praegu Rootsis, Rüütel puhkusel.

Kella 11 paiku lähen Keila Keskväljakule toidupoodi ja selle kõrval asuvasse linnaraamatukokku. Kõikjal arutatakse toimuvat.

Naised üldiselt haletsevad Gorbatšovi, mehed pigem parastavad: "Sai nüüd, mida tahtis oma tobeda alkoholipoliitikaga!" Inimesed imestavad, miks eileõhtune "Aktuaalne kaamera" kestis vaid 5-6 minutit, et siis hakata mingit multifilmi näitama: Kas aimati juba midagi ette?

Keskpäeval teatab ER, et Moskvas liikuvat tankid kesklinna ja Kremli suunas. Tallinna sadam on suletud – saabuvaid laevu lubatakse veel sisse, väljumine on keelu all. Toompeal on koos valitsus, et arutada kujunenud ja kujunevat olukorda. Riigiminister Raivo Vare hoiatab raadio kaudu: "Eestlased, hoiduge igasugustest provokatsioonidest! Need on ohtlikud meile kõigile!"

Jeltsin kutsub Venemaa töötajaid üldstreigile. Tundub, et just tema on kujunenud juhtfiguuriks, kelle ümber koonduvad putšistide vastased.

Kell 15 tuleb eetrisse ka Keila külje all asuv Nadežda, mis levitab putšistide infot ja kutsub riigipööret igati toetama.

Kell 17 antakse teada, et Eestis on bensiinijaamades tekkinud tohutud autode järjekorrad ja käib üldine mootorikütuse varuksostmine. Seepärast lubatakse müüa bensiini vaid paaki.

ER edastab Ülemnõukogu istungit Toompealt, kus Arnold Rüütel teatab, et kuigi putšistid on ka Eestis välja kuulutanud erakorralise seisukorra, ei alluta sellele.

Istun teleri ees ja muudkui keeran erinevatele kanalitele: ETV, Kesktelevisioon, Soomest näidatav. Meie "Aktuaalne kaamera" annab pidevalt lisasaateid. Näidatakse, kuidas Savisaar kõneleb Stockholmi miitingul, kust ta kiirustab tagasi Tallinna. Helsingis annab pressikonverentsi toimuvast välisminister Lennart Meri.

Kell 20 alustab Soome TV väliskorrespondentide pildimaterjali abil pooletunnist erisaadet Moskva tänavatel ning väljakutel toimuvast. Eesti juhid kutsuvad Eesti TVs rahvast kaitsma raadio- ja telemaja ning Toompead.

Õhtuse "AK" lõpetab diktor Harri Kingo sõnadega: "Lugupeetud vaatajad, loodetavasti kohtume teiega ka homme!"

Teisipäev, 20. august

Keilas on öisest vihmasagarast saanud rõske hommik. ER teatab, et Tallinnale lähenev Pihkva dessantdiviisi soomukite ja veoautode kolonn on läbinud Mäo ja liigub takistamatult edasi.

Soome televisioon annab kell 7, kell 9 ja kell 12 erakorralisi saateid suure idanaabri juures toimuvast.

Kell 12.25 teatab ER, et dessantlaste kolonn on jõudmas Tallinna ning linna juhid püüavad astuda kontakti kolonni komandöridega, et vältida ekstsesse. Mõni aeg hiljem: kolonn – 70 dessantvägede soomukit ja 40 veoautot – on jagunenud kolmeks. Üks osa peatub Dvigateli tehase juures Lasnamäel, teine osa suundub Tondi kasarmute juurde, kus paikneb Matrossovi motolaskurpolk, ja kolmas osa liikuvat Koplisse. Tsiviliste hoiatatakse – ärge jääge oma autodega kolonnile ette ega kiiluge vahele! Noored sõdurid on magamata ja stressis, mis võib kergesti viia avariideni!

Kell 13 annab ETV eetrisse "AK" erisaate. Rahvarinne kutsub Ülemnõukogu lõpetama riigiõiguslikult ebamäärane üleminekuperiood ja kuulutama kohe välja iseseisev Eesti Vabariik. Diktorite intonatsioon on rahustav, väljendid valitud: kogunegem kell 16-ks Vabaduse väljakule rahvakoosolekule, mis toimub loosungi all "Diktatuur ei lähe läbi!" Näidatakse mehi paigaldamas autosid, mille abil blokeeritakse juurdepääsu tele- ja raadiomajadele.

Kell 15. ETV näitab soomukeid, mis suunduvad mööda Mere puiesteed Kopli poole.

Kell 17. ETV kannab üle vägagi rahvarohket miitingut Vabaduse väljakul. Kõnelejad toonitavad: on vaja kohe välja kuulutada Eesti Vabariik ja toetada Jeltsini võitlust putši korraldajate vastu.

Soome TV rootsikeelsed uudised näitavad massimiitinguid Moskvas, Leningradis ja Tallinnas. Kommentaatorid arvavad, et putš on hakanud sedavõrd venima, et nüüdsest töötab aeg juba Jeltsini ja tema pooldajate kasuks.

Kell 20.05. "Päevakaja": Toompeal arutavad Ülemnõukogu liikmed koos Eesti Komitee juhtidega Eesti iseseisvuse väljakuulutamist. Tallinnas kardetakse, et öösel ründavad dessantlased nii teletorni kui raadiomaja.

Ja siis teade: kell 23.04 kuulutas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 69 poolthäälega (Vene saadikud ei hääletanud, vastuhääli ega erapooletuid ei olnud) välja Eesti Vabariigi iseseisvuse!

Kolmapäev, 21. august

Karge, päikeseline hommik.

Kell 6.10 kuulen Soome raadiost: koidikul hõivasid dessantlased Tallinna teletorni, mistõttu Eesti TV saated on katkenud. Aga ER töötab ja annab otsereportaaži teletorni ülakorruselt, kuhu dessantlased ei ole veel pääsenud.

Kell 7.15 ER: Arnold Rüütel on leppinud kokku Nõukogude armee esindajatega, et Eestis ei kasutata elanikkonna vastu relvi.

Lähen raudteejaama, et osta kioskist värskeid ajalehti – juhul, kui need on ikka ilmunud. On! Ka eilne Pravda on saadaval.

21. augusti telepilt tuleb põhiliselt lahe tagant. Moskvas sajab, inimesed hoiavad pea kohal vihmavarje. Tänaval vereloikude juures on süüdatud pikad vahaküünlad.

Kell 14.30 tuleb teade: Läti Vabariik kuulutas just välja iseseisvuse!

Nadežda vaikib, Kesktelevisioon töötab.

Kell 19 alustab ETV jälle kõige põletavamate uudistega Tallinna teletorni juurest, kust dessantlased on lahkumas. Taevas küll – kas tõesti möödus meil kõik ilma tilkagi verd valamata? Peaaegu et ainulaadne iseseisvumine ajaloos. Ja seda kogu maailma mastaabis.

Kell 20 teatab "Päevakaja", et Mihhail Gorbatšov lendab just praegu Krimmist välja ja jõuab mõne tunni pärast Moskvasse. Lahkuvad ka sõjaväelennukitega Tallinna lennuväljale toimetatud eriüksuslased. Juba analüüsitakse putši nurjumise põhjusi ja tehakse oletusi Jeltsini–Gorbatšovi edasiste suhete kujunemise kohta.

Nende päevade infovoogudele tagasi mõeldes, tuleb nõustuda Rein Taageperaga. Temalt olla küsitud: "Kuidas saada segastel aegadel teada, kellele kuulub riigis võim?" Taagepera: "Võim on nende käes, kelle käes on meedia ja side – raadio, televisioon, telefon ja telegraaf." Kolm kriitilist augustipäeva väikelinn Keilast kogetuna tõestasid mulle seda väidet igati.

ALLIKAS: HILLAR PALAMETSA PÄEVIK, KOGUTEOS "MEIE VABADUSE MITU NÄGU"