Mina õmblesin nii endale pulmakleidi kui ka ülikonna abikaasale ise. See oli ikka suur kokkuhoid. aasta oli siis 1975. Kui oled ikka väljaõppinud rätsep.,siis ei jäta seda tööd kellegi teise hooleks. Nüüd oleme juba pea 40 a. õnnelikus abielus olnud, mingit halba pole juhtunud. Kui hakata igasuguseid endeid uskuma, siis ei saagi elada.
Ilu on vaataja silmades - mõlemad on kaunid ja armsad! Ja miks ei võiks vahel ka erineda, see teebki elu põnevaks? Ülikond on juba kaugelt näha, väga kvaliteetne ja stiilne. Kuid, mis tähtsust on elus nii väga üldse riietel, peaasi, et südamel soe ja silmad säravad... Edu töös ja õnnelikku kooselu! Südamlikud õnnesoovid noorpaarile!
Kui noorem olin õmblesin endale ja oma lastele lugematul hulgal riideid, sest polnud neid ju poest saada. Kas ma olin ka disainer, sest tegumood tuli ikka endal välja mõelda???. Nüüd õmmeldakse kaks riidetükki omavahel kokku ja kohe saadakse maailmakuulsaks disaineriks.
kus selles atlas-jubeduses disain on? et kui asi välja lõigata ja kokku siristada, siis juba "disainis"? inetu kalts. mulle ei meeldi ka tema "dsainitud" pesu. osaliselt lausa inetu, milline naine küll inetut pesu tahaks?
loor on pikka aega suguelukäibes olnud daami puhul liiast, pükskostüüm OK. Abielu sõlmimine on asjalik juriidiline tehing, siin pole antud juhul ja enamasti alati vahukoorekleidist lugu.
Disainer peaks teadma, mis kangas kortsub ja mis jääb pildil kaunis. Oleks ju kena kostüüm, mitte küll pulmaks, kui oleks parem kangas. Ja lahtised juuksed - kui nad pole sätitud, siis on ikka kole sorakas küll. Õnne!
KOMMENTAARID (19)