Punk on surnud? Ansambel Vennaskond käis panga suvepäevadel! (5)

"Meid lihtsalt telliti ja pakuti teatavat rahasummat," ei näe ta juhtunus midagi erakordset.

Trubetsky tunnistab, et otsuse langetamine – kas minna või mitte Swedbanki peole Varemurru puhkelaagris – ei tekitanud tal erilist moraalset dilemmat. "Kui Eestis oleks mingisugunegi punkliikumine, siis oleks võib-olla tekkinud rohkem kõhklusemomenti," arvab muusik.

"Aga sarnast liikumist meil praktiliselt pole."

Kontsert möödunud tema sõnul väga meeldivalt ja mõlemad pooled jäänud igati rahule.

Kas paar aastakümnendit tagasi – palju noorema ja vihasema mehena – oleks Trubetsky jäänud nõusse sama kergesti või oleks ta kapitalistid pikalt saatnud?

"Võib-olla isegi ei oleks saatnud. Kui inimesed tahavad meid kuulata, miks siis mitte!"

Kuid mingisugused poliitilised piirid tema kinnitusel siiski on: kui Vennaskond kutsutaks mängima näiteks otseselt natsimeelsele üritusele, ütleks ansambel kindlalt ära. "Tavaliselt käibki see pigem tunde järgi – kui kusagil oleks väga ebamugav esineda, siis sinna me ei läheks."

Kuid ideaalseid kontserdikohti ühele punkkollektiivile Eestis Trubetsky meelest ei olegi. "Mõnda sellist, kus oleks hea ja mugav olla ning poleks mingit negatiivset aurat."

Graps sai pangalt sandikopikad

Vennaskonna ülesastumine pole Swedbanki jaoks esimene tiivaripsutus alternatiivkultuuriga. Aastal 2002 figureeris tollal veel Hansapanga nime kandnud ettevõtte pensionifondide reklaamis varalahkunud hevimuusikalegend Gunnar Graps. "Hansapanga reklaami läks ta ainult raha pärast. Ei teadnud eriti rahast, mida küsida, ega reklaamimaailmast. Ega tal mänedžeri kõrval polnud, võttis vastu, mis anti," meenutas rokisauruse poeg Jan Õhtulehele aastal 2008 antud intervjuus.

"Summa, mis maksti, oli väga pisike, 15 000 krooni – korra mingi võlg ära maksta –ja läbi sai see raha kähku. Samas rippusid ju pildid aasta aega üleval," jutustas poeg toona.

Üllar Saaremäe: "Miks ei võiks Vennaskond seal esineda?"

"Miks ei võiks Vennaskond sellistel üritustel esineda?" ei näe näitleja ja pungiaustaja Üllar Saaremäe, kes on samuti kuluaaridest kuulnud kriitikanooli Trubetsky aadressil, toimunus vähimatki vastuolu.

"Need on mingid fundamentalistlikud tüübid, kelle meelest õige punk on ainult selline nagu 1970ndatel Inglismaal või 1980ndatel Nõukogude Liidus," põrutab Saaremäe.

Samas vaimus kriitikaga on ta punklaulupidu korraldades juba rinda pistnud. "Siis võiks ju ka küsida, miks on üldse vaja plaate välja anda? Teeme parem kassetid ja levitame käest kätte," arvab Saaremäe.

Swedbank: "Punk on protest mugavuse, laiskuse ja rumaluse vastu."

"Suvepäevade teemaks sai valitud punk kui protest mugavuse, laiskuse ja rumaluse vastu – need on omadused, mida ka ükski asjalik pank ei saa sallida," selgitab valiku tagamaid Swedbanki kommunikatsioonijuht Kristi Roost.

"Iga punkar on ainulaadne isiksus, nagu ka panga töötajadki. Sellest lähtus ka ürituse teemavalik."

Roost lisab, et esineja valimisel ei tekkinud kahtlustki. "Loomulikult üks Eesti pungi lipulaevu – Vennaskond!"