Blogid

Seagali juhtum näitas eestlase ignorantsust (146)

Katrin Lust, 10. august 2014, 13:31
Foto: Sipa / Scanpix
Olin paar nädalat tagasi Suurbritannias. Täiesti suvaliselt juhtusin Londonis rääkima sõpradega muusikast, kui keegi seltskonnas märkis, et Steven Seagali kontsert oli olnud täielik hitt. Seagal esines sel suvel Suurbritannias kaheksa korda. Lisaks oli tal suurt osa Mandri-Euroopat hõlmanud tuur. Kuna Eestis käis samal ajal Seagali nö nõiajaht, siis hüppasin kohe brittidega vestlusse.

'Mis Seagal. Mis kontsert?' küsisin sõpradelt.

Samal teemal

Radio 1, mis on Suurbritannia nö rahvusringhäälingu kõige olulisem raadiojaam, mille sõnavõtt muusikast on praktiliselt jumalaga võrdväärne- olla Seagali esinemist kiitnud üdini. Radio 1 põhimõtteliselt otsustab Inglismaal, mis on hea muusika või mitte ning on muusikaturu täielik arvamusliider. Ja britid teavad muusikast juba nii mõndagi!

'Ah, et Radio 1 kiitis Seagali?' küsisin uuesti üle, et nende juttu uskuma jääda. Samal ajal käis meie meedias klapperjaht, et Seagali muusika on täielik jama ja poliitiliselt astus tema vastu võitlusse isegi Urmas Paet.

Pean tunnistama, et ma ei süüvinud sellesse Augustibluusi asja liialt, kuna jälgin rohkem välismeediat ning tööd on üleliia. Teadsin ainult, et festivali korraldaja Indrek Ditmann, kes on muuseas ka hea sõber, oli Facebooki seinale postitanud teate, et ta on Seagali Eestisse toomise tõttu saanud reaalseid ähvarduskirju.

Eesti inimesed olid aga täiesti tagajalgadele aetud. Kuidas saab mingi märulitegelane olla bluusifestivali peaesineja?! Ja veel poliitiliselt aktiivne pro-Venemaa esindaja.
Sõna võttis isegi arvamusliider Mihel Raud, kes teatas: "Seagali suurim kuritegu on siiski see, et ta on talumatult sitt laulja!"

Britid aga rääkisid, et Seagali kontsert oli olnud suurepärane. Et tema kohta olla öeldud, et ta oleks pidanud näitlemise asemel hakkama kohe laulma.

See seltskond ei olnud ainus, kellega ma Seagalist ja tema muusikast rääkisin. Puht huvi pärast tõmbasin sama teema üles ka teiste Londoni sõpradega, kes kõik olid tema muusikast vaimustuses. Kriitikat selle kohta oli ilmunud pea igas briti ajalehes ja tagasiside tema esinemiste kohta oli olnud hea.

Nii. Nüüd ma jõuan oma kohvrikesega tagasi Eestisse ja kuulen Ditmanni käest, et Seagal kahjuks siinmail esinema ei pääse. Seagali produtsent olla juba ise selle jama peale öelnud selge EI!

Ditmann saab muide ähvarduskirju siiamaani, mis siis et Augustibluusist möödub juba üle nädala ja laval olid hoopis teised esinejad.

Äkki oleme me lihtsalt väike kompleksides rahvas? Ma ei tea, kas see on nii või mitte- aga korraks tasuks meil mõelda selle üle ikka. Prooviks tõusta hoopis eurooplaste tasemele, kes hindavad inimest läbi tema loomingu, mis äkki ongi hea ja mitte tema poliitiliste seisukohtade järgi.

Loomulikult häirivad ka mind sügavalt tema seisukohad nii Krimmi kui ka üldiselt kogu Venemaa poliitika suhtes, aga kas me ei näita ennast naeruväärselt hirmununa kui me kardame C-kategooria action näitlejat ja üritame talle kohta kätte näidata.

Tegelikult on see Seagali juhtum suurepärane näide meie rahva ignorantsusest ja sellest, et tegelikult valitseb meie pisikest riiki suurel määral Napoleoni kompleks. Kahju, et Seagal Eestisse ei tulnud. Rahvas oleks kuulnud suurepärast bluusi.

Ma ei tea, kas meil on nüüd põhjust uhkust tunda, et saime ühe venemeelse märulikangelasest muusikuks hakanud artisti enda koduõuelt minema peletatud või hoopis piinlikust.

Pärast kogu seda jauramist, mis saab siis kui kinodesse jõuab Steven Seagali uus märulifilm. Kas keelame selle näitamise ära ja hakkame kinosid boikoteerima.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee