Inimesed

Homme on taevas superkuu! (13)

Rainer Kerge, 9. august 2014, 08:00
SUUR KUU TALLINNA KOHAL: 11. juulil 2014 kell 3.26 tegi Martin Vällik Kuust Stenbocki maja kohal just nii uhke pildi.
Homme, pühapäeval, on täiskuu Maast kõigest 356 896 kilomeetri kaugusel, paistes nii lähedalt hiigelsuurena. Miks see nii on ja mis asi üldse on Kuu, räägib Mart Noorma, Tartu observatooriumi vanemteadur, Tartu ülikooli dotsent ning kosmose- ja militaartehnoloogia töörühma juht.

Kas sa Kuu peale ei tahaks minna?

Samal teemal

Tahaksin kindlasti, kui selline tore võimalus oleks. See oleks seiklus.

Miks Kuu peal nii vähe käiakse? Niipea kui ameeriklased võidujooksu Kuule võitsid, jäeti see – suhteliselt igav kivitükk siis? – rahule.

Ma usun, et Kuu ei ole üldse igav, Kuule lendamine on lihtsalt kohutavalt kallis. Võrdluseks võib ju öelda, et 1960ndatel olid arvutid ainult majasuurused ja maksid tohutult palju, praeguseks on elu niipalju edasi läinud, et meil kõigil on mobiiltelefoni näol taskus palju võimekam arvuti kui see, mis juhtis Apollo 11. Toona oli poliitiliselt hästi oluline esimesena Kuul ära käia ja kui ameeriklased sinna kord juba jõudsid, siis edaspidi ei olnud mõtet nii meeletuid summasid Kuu peale lendamisse investeerida.

Praegu on täitsa paras aeg mõelda, kas tasub Kuu peale minna või mitte.

Kas Kuu peidab endas mingit saladust?

Loomulikult! Kuu tagaküljel on natside sõjaväebaas – nagu me oleme näinud filmist "Iron Sky". Teadlased kangesti tahavad minna vaatama, kas see on seal või ei ole.

Tõsiselt rääkides on Kuu kohta üks oluline teaduslik küsimus küll: kas seal on heelium-3 või ei ole. Teoreetiliselt võiks seda seal olla.

Maa peal on heelium-3 ebastabiilne, see ei saaks siin koguneda, aga Kuu peal võiks seda oletatavasti olla. Heelium-3 on heeliumi isotoop, mis võimaldaks arendada välja peaaegu saastusvaba termotuumaenergeetika. Ka natsid selles naljaga pooleks viidatud filmis kaevandasid heelium-3 ja pärast läks hirmsaks sõjaks selle peale.

Kui heelium-3 Kuul on, tasuks tema äratoomise nimel sinna lennata küll. Kujutage ette termotuumareaktsiooni ilma saastuseta! See on asi, mis võib muuta inimkonna tulevikku.

Kuuga on seoses veel terve hulk akadeemilisi küsimusi: kuidas ta täpselt on tehtud ja nii edasi – vastused võivad olla põnevad, aga nende mõju inimkonna tulevikule pole nii otsustav kui see, kas Kuu peal leidub heelium-3.

Kas Kuu päritolus on teadlased enam-vähem kokkuleppele jõudnud või on siin veel küsitavusi?

Ei ole kokkuleppele jõudnud, endiselt konkureerivad kaks teooriat. Üks on see, et Kuu on kunagi ammu-ammu lennanud meist nii lähedalt mööda, et jäi Maa ümber lõksu. Teine võimalus on see, et ammune Maa sai pihta mingi suure objektiga ja selle kokkupõrke tagajärjel sündisid praegu tuntud Maa ja Kuu.

Ega neil kahel teoorial suurt vahet ole, sest kogu planeeditekke protsess oli omal ajal suur põrkumiste jada, mis koondas lõpuks kosmilise tolmu ja rämpsu kokku.

Kuu fotodelt paistab meeletult kraatreid. Kas need on näha seepärast, et Kuul pole ookeane ja taimestikuga varjatud mandreid? Või on Kuu olnud nii-öelda Maa turvamees, kes on korjanud enda pihta suure osa meteoriitidest, mis oleks muidu tabanud Maad?

Kuu ei toimi turvamehena. Tegelikult saab Maa palju rohkem pihta, sest Maa on palju suurem. Asi on selles, et kui Maad tabas miljard aastat tagasi meteoriit või asteroid, siis Maa atmosfäär, ookeanid, maakoore liikumine ja kliima – näiteks jääajad – tasandavad ja lihvivad tema kraatri ajapikku siledamaks.

Kuu peal midagi sellist pole. Kahe miljardi aasta tagune põmakas on näha niisugusena, nagu ta tookord jäi. Kuu peal on olemas kogu tabamuste ajalugu. Kaali kraatrit Saaremaal näeme me aga seepärast, et ta on nii värske.

Mis asi on supertäiskuu?

Suurimaid läbimurdeid astronoomia ajaloos oli see, kui Kepler seletas omal ajal ära selle, et kõik planeedid tiirlevad ümber Päikese – või siis Kuu ümber Maa – elliptilistel orbiitidel. Ring on ellipsi erivorm – selline ellips, mis on täpselt ümmargune.

Superkuu tekib seetõttu, et Kuu tiirleb mööda ellipsit ehk lopergust ringi ümber Maa, ning ajal, kui ta on meile lähemal ja veel ka täiskuu, näeme teda eriti hästi, ta paistab meil suuremana. (Kuu ellipsikujulise orbiidi lähim punkt on Maale 48 000 kilomeetrit lähemal kui kaugeim. Kuu vähim kaugus Maast on

356 410 ja suurim kaugus 406 700 kilomeetrit.)

Kuna heledus sõltub kauguse ruudust, siis Maale kõige lähemal olev niigi suuremana paistev Kuu on veel üle 20 protsendi heledam kui kaugeimas asendis olev Kuu. Silmaga näha, et tükk maad suurem.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee