Suhtekoolitaja Hannes Hermaküla: "Kui naine kogu aeg vingub, siis tahab ta midagi öelda, tal on mingi sõnum!" (94)

Hannes Hermaküla, kelle nägu on rahvale kõige tuttavam saatest "Ringvaade", teenib kaadrivälises elus leiba paarisuhte koolitajana.

"Ma ei ole nõustaja ega terapeut, selle jaoks puudub mul igasugune pädevus," täpsustab ta.

Hermaküla tunnistab varmalt, et mõistagi pole temagi kooselu pilvitu.

"Ikka juhtub, ma olen täiesti tavaline inimene! Aga nagu kõneles juba Jeesus: teha tuleb minu sõnade, mitte tegude järgi," muigab ta. 23 aastat naisemehepõlve õpetavat vähemalt seda, kuidas mitte uksi paugutada ja kõike pikalt saata. "Ja ei viitsi väga millegi üle tülitseda!"

Koos kolleegidega korraldab ta Ameerikast pärit PREP-koolitust ehk maakeeli Paarisuhte Rahulolu Edendamise Programmi. Paarid, kokku kuni kaheksa, tulevad kohale ning istutatakse kahekaupa üksteise vastu.

Põhiline suhtehäda: valed ootused

Hermaküla tööks on panna kaasad rääkima teemadel, mida nad seni on vältinud, abiks töövihikud ja ülesanded. Ning istuda ise seejärel eemale ja jälgida, mismoodi paarid suhtlevad.

"Kui teatud teemadel rääkides läheb paar kohe kaklema, siis ilmselgelt on neil seal mingi valupunkt." Olgu selleks ämmad-äiad, lapsed või midagi muud.

Tulemused võivad olla hämmastavad. Sageli tuleb ette, et koolitusele toodud mees põrnitseb alguses Hermaküla altkulmu. Aga pärast astub hoopis ligi ja tänab: täitsa lõpp, ma saangi nüüd vabalt rääkida sellest, mis hingel!

Ameerikast pärit koolitust on kohalike olude jaoks ühtlasi mugandatud: grupitöid ei ole ja keegi oma eraelu kohta midagi pihtima ei pea.

"Eestlastel on ju suur hirm: oled suutnud luua mingi mulje ja siis pead avalikult kõigega lagedale tulema."

Millised kroonilised suhtehädad meie rahvast vaevavad? Esiteks ootused.

"Maalitakse endale teatud pilt, milline elu ja abikaasa peaksid tulevikus olema. Ja kui elu ei vasta sellele pildile, tuleb pettumus," räägib Hermaküla. Järgnevad suhtlemisvead: alavääristamine, mahategemine.

"Stiilis, et sa oled täpselt nagu oma ema, sinult ei saagi paremat oodata," jutustab Hermaküla.

Ometi teab igaüks klassikalist mehelikku kurtmist, et naine vingub kodus. Ja naine hädaldab, et mees ei kuula.

"Kui naine kogu aeg vingub, siis tahab ta midagi öelda, tal on mingi sõnum," õpetab Hermaküla. "Aga ta annab seda sõnumit edasi valesti."

Näiteks, kui mees teeb naisele komplimendi: kuule, see kleit sobib sulle täna eriti hästi! Naine aga läheneb asjale omamoodi: tähendab, ma olin eile kole!

"Tõlgendad teise inimese teksti nii, nagu see polnud tegelikult mõeldud," selgitab Hermaküla.

Ilma pehmodeta poleks ka riiki

Keskendumine suhtetemaatikale on Hermaküla üks kolmest omadusest, mida ei peeta just tüüpilise eesti mehega kokkukäivaks. Peale selle ei ole ta eriline napsusõber. Kuigi: "Ma ei ole täiskarsklane, ei ole kunagi olnud! Vahel tuleb ette, et ma ei joo nädalaid alkoholi, aga suvel on muidugi saunad ja värgid."

Kolmandaks – ta on usklik. Ehkki see omadus ei tekitavat võrreldes nõukogude ajaga nii palju hämmeldust, kui keeldumine napsust.

Kõige selle eest on Hermaküla pälvinud endale külge sildi "pehmo" – tiitli, mida ta kannab täieliku uhkusega.

"Pehmo on kõige kõvem teema üldse – omavaheline läbikäimine, suhted naise ja lastega. Kui seda kõike poleks, ei oleks ka riiki ja neid kõvasid mehi, kes veavad Muuga sadamasse väetist ja ehitavad Armin Karule hotelli."

Pealekauba – saada rikkaks või omandada mitu teaduskraadi polevat pooltki nii raske, kui olla elu lõpuni abikaasa ja lastega koos ning kõike seda nautida.