Eesti suurim sõjafilm sünnib entusiasmi, kolme tanki ja kahe lennuki toel (14)

Elmo Nüganeni käe all valmiva täispika mängufilmi teise etapi võtted käivad Tapa polügoonil ja samasuguses põrgukuumuses nagu 70 aastat tagasi, kui Eesti pinnal käisid ühed kõige verisemad lahingud. "Loodame, et inimesed ja tehnika sellele palavusele vastu peavad," muigab

Maria. Ta ütleb, et Tapa polügooni kohal lendavad suured parmud, kes inimese küljest tüki hammustavad ja seda siis puu otsa närima lähevad.

Daugavpilsist renditi kaks Vene hävituslennukit

Võtete ajal hakkavad Tapa kohal lendama ka kaks päris sõjamasinat. "Oleme Daugavpilsist rentinud kaks Vene hävituslennukit, mis pikeerivad ja tulistavad ning teevad kõiksugu muid trikke," selgitab Avdjuško.

"Lisaks saavad tule- ja filmiristsed kolm Vene tanki T 34-d, millest üks tuleb Soomest, üks Tšehhist ja üks Lagedi muuseumist Johannes Tõrsi käest. Viimane oli meie käsutuses juba eelmisel aastal ning loodame, et see liigub ka nüüd. Ülejäänud kaks on ühe Soome kollektsionääri omanduses, kellelt me neid rendime."

Mis hinnaga rariteetseid lendavaid või siis maad mööda roomavaid sõjamasinaid renditakse, Maria loomulikult ei ütle. "Niipalju võin mainida, et meie jaoks on see väga kallis lõbu, aga me väga loodame, et filmile annavad nad palju juurde."

Kallis tehnika on filmimeeste käsutuses vaid kolm päeva. "Need on eriti intensiivsed ja vastutusrikkad päevad, sest seda me endale lubada ei saa, et tehnika niisama seisaks," ütleb Avdjuško.

Koos lennukitega ja tankidega renditakse ka nii-öelda meeskonnad ehk siis inimesed, kes neid masinaid tunnevad ja nendega liikuda oskavad.

Mis puutub ülejäänud relvastusse, siis seda koordineerib ajalooklubi Frontline üks eestvedajaid Erkki Tikan, kes kõikvõimalikest kohtadest on kõikvõimalikud relvad kokku laenanud ja mis kõik on tõesti ka autentsed. "Lisaks saame osa relvi Laidoneri muuseumist," täpsustab Avdjuško.

Nende hulgas on nii Saksa kui ka Vene relvastust.

Sõjafilmi kohta on eelarve väga väike

Maria Avdjuško, kelle esimene sõjafilmi kogemus pärineb aastas 2002, kui Nüganen tõi ekraanile "Nimed marmortahvlil", ütleb, et vahepealsete aastatega on tohutult arenenud filmi järeltöötlustehnika, mis tähendab, et inimesed kinosaalis ei näe kindlasti liikumas ainult kolme tanki, vaid just niipalju, kui seda režissööri nägemus nõuab. "Aga ega meil midagi ka hõisata ole, sest sõjafilmi kohta on meil ikka väga väike eelarve, kaks ja pool miljonit eurot. See tähendab, et kogu tiim peab iga päev näitama üles väga suurt leidlikkust, et pilt oleks huvitav ja tõetruu. Sest vaataja on ju Ameerika action-filmidega nii-öelda ära rikutud. Seega, kui hästi näitlejad ka ei mängiks, ega siis vaataja väga kodukootud asja ikka näha taha. See omakorda tähendab, et me peame koledasti pingutama, et produktsiooniväli kõrge oleks," selgitab Avdjuško.

Peale selle peab panema mundritesse sõdurid, võidelgu nad siis Vene või Saksa poolel. "Neid on nii tellitud kui õmmeldud ja küsimus on siin ikkagi sadades ja sadades kostüümides," ütleb Avdjuško.

"Siin on meid jällegi aidanud ajalooklubi Frontline entusiast Raul Kajar, kes on just eriti kõva käsi Saksa sõjaväevormi asjatundjana. Nii et tegelikult tänu paljudele entusiastidele see film sünnibki."

"1944"

Film käsitleb 1944. aasta sõjasündmusi Eestis alates Sinimägede lahingust juulis kuni Sõrve sääre vallutamiseni Punaarmee poolt novembris. Sõda näidatakse mõlema osapoole – Punaarmees ja Saksa armees sõdivate eestlaste silme läbi. Film keskendub inimesele sõjas, sellele, mida viimane nendega teeb.

Režissöör Elmo Nüganen, operaator Rein Kotov, kunstnik Kalju Kivi, kostüümikunstnik Mare Raidma.

Osades Kaspar Velberg, Gert Raudsepp, Hendrik Toompere jun, jun, Märt Pius, Priit Pius jpt.

Plaanitud esilinastus 2015 veebruar.

Tootja Taska Film

Eelarve 2,5 miljonit eurot.