Klassikatäht Marcel: pärast 12 kooliaastat saan esimest korda suvel ka puhata (1)

"Klassikatähtede" esimese hooaja võitnud Marcel Johannes Kits lõpetas juunis keskkooli ja kuigi ta on pidanud ülikooli sisseastumiskatseteks õppima ning ka mõned kontserdid andma, on see tal esimene suvi üle pika aja, kui ta saab endale hingetõmmet lubada. "Olen palju Eestis ringi käinud, näiteks Suurel Munamäel ja Viljandi folgil, samuti Lätis puhkamas, kuid päris ilma pillita pole see aeg möödunud," sõnab Marcel.

Ta ütleb, et juuli lõpus andis ta koos õe ja teiste klassikatähtedega mõned kontserdid. "Hiljuti oli mul sõpradega üks pisike projekt käsil, mängisime oboekvartetis – oboe, viiul, vioola, tšello –, millega andsime Eestis neli kontserti."

Mõni aeg tagasi sai Marcel ka teada, et ta on Saksamaal Trossingeni ülikooli vastu võetud. "Katsed läksid hästi, kokku oli neli eksamit: tšello, klaver, muusikateooria ning kirjalik ja suuline solfedžo. Neist viimased kaks olid väga lihtsad, suulises eksamis oli paar üksikut arusaamatust, sest meie süsteemid on erinevad, aga igatahes kõik tulemused sain maksimumilähedased," jutustab ta.

Kavatseb pühenduda täielikult pillimängule

Saksa keelega Marcelil probleeme küll ei tekkinud, kuid ta tunnistab, et õppida on tal veel väga palju. Keeleõpingutega alustas ta aga alles aprillis, pühendades iga päev vähemalt kuus tundi sellele. "Kuna ülikool nõudis juuni lõpuks B1 sertifikaati, siis õppisin tõesti väga intensiivselt. Mai lõpus selgus aga, et sertifikaati on vaja juba 10. juuniks. Kirjutasin siis neile ja selgitasin oma muret ning õnneks sain kuupäeva pikendatud talveni," sõnab Marcel, kellel on praegu A2 tase käes.

"Lühikese ajaga keele õppimise raskuseks võib osutuda motivatsioonipuudus, kuna kuus tundi päevas on üsna tüütu sõnu õppida ja ülesandeid lahendada. See on isegi raskem kui tšello harjutamine," naerab ta.

Marcel tunnistab, et tempoga saab ta küll hakkama, aga miinus on selles, et keel ei jõua seedida, sest uut materjali tuleb kogu aeg peale. Oma õpingutega alustab Marcel oktoobris. Elama hakkab ta ühiselamus, kus ta saab omaette toa. "Ülikoolis õpib mul üks tuttav eestlane, see aasta läheb sinna veel üks ja lisaks tean ma ka üht Saksa tšellisti."

Tulevale ülikooliaastale on noormehel suured ootused. "Saksamaal olles kavatsen pühenduda täielikult pillimängule ning arendada oma oskusi maksimaalselt. Minu õpetaja on minuga koostööst väga huvitatud ning harjutusvõimalused on seal samuti suurepärased," ütleb ta, et tema sooviks on ennast sel õppeaastal ületada.

"Püüan kõik siiani kaduma läinud harjutusaja tasa teha."

Saksamaale minekut ootab Marcel ka sealse kultuuri ja ühiskonna erinevuse pärast. "Sakslased on avatumad ja täpsed. Tänavapilt on seal väga erinev Eestist: inimesed riietuvad palju tagasihoidlikumalt, eestlased on aga üsna moeteadlikud. Olen suures vaimustuses ka sealsest transpordist, mis on väga organiseeritud, lihtsasti arusaadav ja kiire," jutustab ta.

"Üks suur erinevus Eestiga on veel see, et Saksamaal on kultuur väga kõrgel positsioonil, eriti klassikaline muusika." Marceli meelest võiks see nii ka Eestis olla.

"Klassikaline muusika teeb inimesi paremaks ja ühendab neid. Olen seda ise näinud ja kogenud."

Järelejäänud suve naudib koos pruudiga

Augustis on Marcelil küll veel ees rida kontserte, kuid ülejäänud aja soovib ta koos kallimaga suve nautida. "Meile meeldib mööda Eestimaad ringi sõita, puhata ja juttu rääkida. Ingrit sisendab mulle palju positiivsust ning teeb mu õnnelikuks. Lisaks on mu neiul võrreldes minuga väga hea organiseerimisvõime," õhkab tšellist.

Sügisest alustab ka Ingrit ülikooliõpinguid kooridirigeerimise erialal, kuid tema teeb seda Eestis. "Ta leidis endale sobiva õpetaja Eesti muusika- ja teatriakadeemiast, kuid ta plaanib end kindlasti ka välismaal täiendada," lausub Marcel.

Ta kavatseb koduseid külastama hakata nii tihti kui võimalik.

Oma kaksikõde Katariina Mariat saab Marcel aga tihemini näha, sest tema hakkab õppima Šveitsi ülikoolis. "Meid lahutab ainult 300 kilomeetrit, mis on sealkandis üsna väike vahemaa."