Ott Sepp katsetab laulmist: "Olen väga ebamusikaalne, aga küll ma kuidagi ikka välja ujun." (8)

"Bluusi juurde kuulub väga valus elukogemus. Kui seda sinu esituse taga ei ole, siis oled sa diletant," arutleb Sepp.

Sünged on ka tema loodud laulusõnad, mis kaebavad: "Ma seest olen mäda, ma seest olen raisus."

"Juss Haasma helistas mulle täpselt aasta tagasi juulis ja ütles: kuule, tule järgmisel aastal "Augustibluusile".

See tundus lihtsalt nii jabur ja absurdne, et ma vastasin: muidugi! Ma mõtlesin, et küllap see idee vajub ajapikku ära. Aga hiljuti tuli meeldetuletuskõne, sain laulud kätte ja siin ma nüüd olen," pajatab Ott Sepp teisipäeval pärastlõunases Triksteri proovis.

Näitleja Juss Haasma, kes kehastanud Tartu Uue Teatri muusikalis Gunnar Grapsi, kutsus tänavuseks bluusifestivaliks kokku kirju pundi, kus solistideks on tema enda ja Sepa kõrval ka kuulus sõnameister Aapo Ilves ja superstaarisaatest tuntud lauljatar Rosanna Lints. Pillimeeste ridades on teiste seas endine Genialistide bassimees Felix Kütt; trummi mängib Silver Ulvik, klahvpille Rene Puura ja kitarri Jaan Varts.

"Ma ei tegele üldse aktiivselt laulmisega," imestab Sepp, kuidas ta ikka ühtäkki bluusibändi kuulub.

See, et netientsüklopeedia Vikipeedia toimetajad teda muu hulgas lauljaks tituleerivad, teeb mehele nalja. "Mina ei tea, kust nad seda võtavad!" tõstab ta käed taeva poole.

"See on imelik. Mina olen väga ebamusikaalne inimene. Ma loodan, et ma ikka sobitun "Augustibluusil" ülejäänud seltskonda."

Viimastel aastatel on armastatud humoristi saanud kuulda pigem räppimas – just selles žanris on ta sketšisaate "Tujurikkuja" muuvinurgas naerutanud televaatajaid juba kahel viimasel aastavahetusel. Tõsi, mastaapsemalt on Sepa lauluhääl kõlanud 2010. aasta "Eesti laulu" vaheklippides, mis kujutasid naljalaulukonkurssi "Pean saama Eurovisioonile, muidu suren", kuigi jah, sealsed säravamad vokaalharjutused jäid siiski peamiselt Märt Avandi kanda.

Laulusõnad sünnivad viimasel minutil

Aasta aega eesseisvat kontserti ette valmistanud Haasma oli aga veendunud, et Sepp tuleb laulunumbritega hästi toime: "Otil peab laskma asju omamoodi teha. Küll ta teeb seda siis nii, et rahvas tahab teda veel ja veel kuulda. Ma andsin talle need lood, mille puhul ma arvasin, et need võiks talle sobida ja meeldida."

Enamiku repertuaarist moodustavad uued laulud – on nii Aapo Ilvese kui ka Haasma ja pillimeeste loomingut.

"Juss andis mulle ühe loo ja ütles, et ole hea, kirjuta sellele ise sõnad. Ma hakkasin neid alles nädalavahetusel kirjutama. See läheb mul väga-väga-väga halvasti. Ja mul ei ole aega ka, et sellega tegeleda," kurdab näitleja, kelle õhtud mööduvad Albu vallas suvelavastuses "Vargamäe unistaja" peaosa kehastades.

Siiski on ta ühe paberilehe juba mõlemalt poolt laulusõnu täis kritseldanud. "Modelli välimus, aga seest olen kole. Selline juhus, piinlik kas pole. On täielik pettus see ilu su kaisus. Ma seest olen mäda, ma seest olen raisus," täksib Sepp muusikasse.

Refräänis, mis korrutab fraasi "Olen kole seest", laulavad kaasa ka Haasma ja bändimehed.

Tõelise bluusilaulja esinemisest peegeldub Sepa sõnul kogu tema maailmavalu – seda püüab ta oma näitlejaoskust kasutades veenvalt esile manada. "Bluus on heas mõttes väga valus asi, bluus on sinus endas. Otsustada ühel hetkel lihtsalt, et ma hakkan nüüd bluusilauljaks – mina arvan, et see päris nii ei käi," mõtiskleb ta.

Sepp tunnistab, et seekordne lavanärv on võrreldes näitlejana lavale astumisega suurem. "See on ikka täiesti teine maailm. Kuigi lava on lava ja ma olen üsna kindel, et küll ma kuidagi ikka välja ujun, ükskõik, mis juhtub. Seda vilumust mul õnneks on. Muidu oleks ikka täitsa pahasti," muheleb ta.

Kavas ei ole puhas bluus, pildi muudavad kirjumaks näiteks rokk- ja funkmuusika. "Ainult Aapo Ilves on meie kollektiivis pesueht bluusimees. Me, teised, oleme alles katsetajad," möönab Haasma, kes hakkas mullu augustis just seekordse "Augustibluusi" nimel kitarri õppima.

"Bluus on mul kogu aeg sees olnud. Ma elan ju lõunaosariigis ja jõe ääres," võrdleb Räpinast pärit poeet Ilves kodu juurest läbi voolavat Võhandu jõge Mississippiga, mille deltast on võrsunud üks bluusmuusika vanemaid stiile – delta bluus.

"Mina eristun küll natuke klassikalises mõttes bluusilauljatest – ma segan bluusi folgi ja kurgulauluga," räägib literaat ha muusik Aapo Ilves, kes andis novembris välja bluusiplaadi "Aga ükskord".