LUGUPEETUD REISIJAD, RONG SAABUS VILJANDISSE: Tänavu 22. korda peetav Viljandi pärimusmuusika festival lükati käima juba neljapäeval, reedene folgirong tõi melu vaid juurde. Foto: Marianne Ubaleht
Inimesed
26. juuli 2014, 11:00

Folgirongiga Viljandisse peole: "Kas rong telklaagrisse ka sõidab?" (3)

"Folgirongis on tavaliselt kahte sorti inimesi: need, kes on purjus ja tunnevad ennast hästi, ja need, kes juba enne Viljandisse jõudmist vihkavad folki," tõdeb reedel kell 16.26 Balti vaksalist Viljandi poole startinud rongis tark festivaliline. Siin on väike päevik sellest, kuidas kell 18.39 kohale jõuti.

16.10 – Astun Elroni liinirongi, mis täna kannab folgirongi nime. Hakatuseks on kohtadega pisuke segadus, sest kaks sõpra, kes soovisid kõrvuti reisida, said eraldi platsid. Väike toolivahetusmäng ja nüüd oleme kõik kolm õnnelikult jahedasse vagunisse paigutatud.

16.17 – Nii agarat piletikontrolöri pole ma veel oma elus kohanud. Krapsakas proua teatab järjest igale reisijale eraldi: "Esimene klass on kõik broneeritud, sinna istuma täna ei saa!"

16.19 – Rongi astub aukartustäratava habemega ning natuke liiga lühikeste pükstega lõbus härra. Fenotüübiline folgiline!

16.20 – Rongijuht paneb mootori nurruma. Kuna see on minu esimene sõit porgandiga, fikseerin viivitamatult, et müratase seisva ja töötava mootoriga rongi vahel on peaaegu olematu.

16.22 – Rong pole veel Balti jaamast väljunud, ent vahekäik uste juures on juba püstiseisjaid täis. Tegu on aga spetsiaalselt folgilesõiduks Viljandini pikendatud Tallinna–Türi liiniga. Eks näis, kas Türil läheb olemine lahedamaks või hoopistükkis hullemaks. Iga kord, kui rongiuksed uue pealetulija ees pärani piiksatavad, vaatavad õuest sisse nõutud näod – esimese hooga ei paista jalatäit seisumaad. Mahaminejaid veel pole.

16.25 – Inimesed on uste alt istmete vahele valgunud. Raskete kottidega seisjaid vaadates tunnen end isegi pisut süüdi, et endale istekoha skoorisin. Selle väikese mugavuse kõrval on mu suurimad sõbrad veel ka Wifi ja konditsioneer.

16.26 – Rong libiseb liikuma sama kergelt, nagu kevadine kasemahl kolmeliitrisesse purki. Ammu ajusoppi salvestunud tõkat-tõkat-raudteesõidust pole jälgegi.

16.28 – Viljandisse sõitev neiu piidleb oma varandust ja analüüsib kuuldavalt: "Veits liiga palju kodinaid on kaasas vist."

16.32 – Tallinn-Väikse jaama jõudes on I klassi vahekäik juba istujaid täis – kaua sa ikka seisad, seda enam, et vilunud matkasell pakib viimasena seljakotti pehmemad asjad ja sedasi saab kandamit tumbana kasutada. (Möödume ajale jalgu jäänud vanadest vagunitest. Vaatepilt on kurb, omal ajal sai puupingimugavustega siniste rongidega mööda Eestit nühitud terved suved.)

16.35 – Sõit meenutab kangesti mu Belgias veedetud poolaastat: rongis on mugav ja peatusi nopime minutipealt. Kõrval istuv neiu instrueerib telefoni teel sõpru: "Tulge siis mulle õllega vastu!"

16.49 – Vahekäik uste ees on muutunud pisut hõredamaks. Rongi astub sombreero, Jackassi T-särgi ja õllega lõbus noorhärra, kes pillab sissejuhatuseks põrandale laiali kogu oma telgikoti sisu. Härra head tuju see ei riku, koguni kontrolöri palve vabaneda õllest täidab ta nobedalt.

16.57 – Hakkajad neiud sisenevad rongi jalgratastega. Nende parkimine koondab vähemalt nelja inimese jagu seisukohti.

16.59 – Sombreeros härra hüüatab rongi peatusesse jõudes heeroldina: "Roobuka!" ja soovib mahaminejaile naerulsui: "Head reisi!" Ning intervjueerib siis kontrolöri: "Mis kell me üldse Viljandisse jõuame? Kas rong telklaagrisse ka sõidab?" Omandanud uued teadmised, hõikab sombreeros reisiline üle vaguni: "Halloo, kas keegi tunneb Viljandi linna? Kui kaua kõnnib sinna telklaagrisse?"

17.04 – Pisut ikka raputab ka ja sombreero alt pudeneb vabandussõnu: "Tahaks lõuga anda, aga no vabandust – ma astusin su naiki-tossu peale."

Pisut kannatada saanud näitsik täpsustab: "See pole mingi naik!" Härra vabandab veel: "Ei no, vabandust, et solvasin."

17.08 – Selgub fakt, et kõik ei sõidagi Mulgimaa pealinna, või astuvad nad kogemata vales peatuses maha. Igatahes tühjeneb Kohilas rong märgatavalt. Vahekäikudes on juba täitsa lahedasti ruumi.

17.26 – Raplas tühjeneb rong veelgi. Sombreeroga tegelane võtab pudelite kolksudes oma koti ja asub folgile sõitvate neiudega tutvust sobitama: "Õlut tahad vä? Külmkapis terakestki leiba pole, aga alkohoolset jooki on küll!"

17.31 – Sombreerohärra on võtnud endale missiooniks uurida kogu rongi reisijaskonnalt, kas siin õllejoojad-mehi kah on. Nuu, leidub igasuguseid.

17.33 – Sombreeromees on vana festivali- ja raudteehirm. "Kõige parem oli siis, kui Rabarockil käisin, oli ka sombreero peas!" vestab ta loo sellest, kuidas end kemmergusse peitis ja nõnda rongis jänest sõitis.

17.49 – Tabloo teatab, et temperatuur seina taga kõigub 30 kraadi kandis. Rongis on aga jahe, isegi viluvõitu. Mõnigi reisija on kampsiku selga ajanud.

18.14 – Sombreeroga härra leiab endale viimaks sõbra, kes sõnastab elutargalt: "Folgirongis on tavaliselt kahte sorti inimesi: need, kes on purjus ja tunnevad ennast hästi, ja need, kes juba enne Viljandisse jõudmist vihkavad folki."

18.21 – Mida lähemale Viljandile, seda meeleolukamaks muutuvad ka teised reisilised: naeratused laienevad, hääletoonid valjenevad.

18.39 – Kohal. Astume jahedast rongist sulavatele tänavatele. No tere, folk!

PS! Sombreeroga härra satub mu saatjaks vaksalist folgiväravateni. Ja ehkki ta saab teel neli korda oma tantsukutsele korvi – "Kulla mees, keset teed pole mõtet tantsida!" –, lubab ta õhtu poole mind üles otsida ja veel kord õnne proovida.