Marju Länik: "Üks paras möll käib kogu aeg, aga see on nii tore!" (20)

Täpsust armastav Marju Länik (56) kinnitab, et on peaaegu alati õigeks ajaks ühest esinemispaigast teise jõudnud, kuid päris ilma viperusteta pole ta läbi saanud. Eredaimalt on meeles see, kuidas ta 1998. aastal Lohusalu esinemiselt Haapsallu Firenighti festivalile sõitis. "Kuna külastajaid oli nii palju – kusagil 20 000 –, siis algas linna sissesõidu ummik juba 10 kilomeetri kauguselt. Siis oli tõesti tegemist, kuidas sellest autodevoorist mööda pääseda. See õnnestus tänu politseile, kes mulle teed tegi," meenutab Marju.

Kuid sellega ponnistused ei lõppenud. "Kui olin jõudnud mereäärsele platsile, kus Firenight toimus, ei pääsenud ma läbi rahvamassi kuidagi lavani, mis oli täiesti mere ääres. Seal lahesopis oli üks ilus valge paat ja turvameestel ei jäänud midagi muud üle kui mind sellesse paati panna ja lava taha sõidutada. Astusin lavale minuti pealt," jutustab laulja.

"Üks paras möll käib kogu aeg, aga see on nii tore! Mulle just meeldib, kui esinemistega väga hõivatud olen," ütleb Marju selle suve kohta. Ehkki teda on saanud lavalaudadel näha peaaegu 40 aastat, ei näi popidiiva jaks raugevat.

Möödunud reedel astus ta kell 18 üles Maardu linna päevadel ja kell 21 Lääne-Virumaal Roelas. Laupäeval oli tal kell 20.30 kolmeosaline kontsert Lohusalu sadamas, pärast südaööd esines ta Solarise keskuse katusel endise ööklubi Angel 10. sünniaastapäeva peol. Kummalgi õhtul kestis üks esinemistest kolm tundi. "Kahte nii pikka kontserti ma järjest anda ei jaksaks," märgib Marju.

Tihe oli ka ülemöödunud nädal, kuhu mahtusid kolm kontserti – neljapäeval Õllesummeril koos telešõu "Laula mu laulu" pundiga, laupäeval Tartu popkooripeol ja pühapäeval Palmse mõisas – ning proovid kõigi eri koosseisudega. Nii Õllesummeri kui ka popkooripeo päeval pidi ta tõusma hommikul kell seitse, et minna raadiostuudiosse või sõita Tartusse proovi. "Need olid hästi pikad päevad, 18-19 tundi," arvutab Marju.

Kuna ta on iseenda mänedžer, vastutab ta ka oma sooloesinemiste korralduspoole eest. "Iga tellimus toob kaasa eeltöö, mis nõuab vaat et rohkemgi aega ja vaeva kui esinemised ise. Tuleb tegeleda kõigega, mida esinemised nõuavad – kuhu on vaja helitehnikat tellida, mille jaoks proove teha, kuhu muusikud kutsuda," seletab Länik, kelle live-bändis mängivad kitarristid Ain Varts ja Ain Agan (kord käib üks, kord teine), pianist Andrus Rannaääre ning trummar ja kongamängija Elmet Neumann.

Mis aitab värske ja energilisena lavale astuda ka siis, kui pikk päev ja üks esinemine juba seljataga? "Peab jääma niipalju aega, et kaheksa tundi magada saab – selleks, et hääl taastuks. Sellise tempo juures on uni kõige olulisem," avaldab Länik oma lihtsa nipi. "Kui magama saab alles hommikupoole ööd ja on vaja varakult kella peale tõusta, tuleb päeval uinaku jaoks aega näpistada." 

Kodu on täis publikult saadud lilli 

Jõudu annavad ka esinemistelt saadud head emotsioonid. "Need aitavadki ikka ja jälle endast parima anda, uue hooga taas lavale minna," tõdeb laulja, kes on heldinud sellest, et publik talle ohtralt lilli kingib. "Mul on toad vahet pidamata lilli täis! Praegu on hästi palju punaseid roose, samuti on valgeid ja roosasid roose. On liiliaid, gerberaid, krüsanteeme ja mitu lilleseadekorvi," loetleb Länik kodus ringi vaadates.

"Kui juunikuus Aegviidu-Nelijärvel ühel 80ndate stiilipeol esinesin, toodi mulle tohutu sületäis nelke. Neid hakati ükshaaval lavale loopima. Korjasin neid ükshaaval üles ja kogusin enda kõrvale ühte kohta kokku, et ma neid ära ei tallaks. Publik tuli vahepeal lausa lavale häid sõnu ütlema," kirjeldab Marju iseäranis soojalt meelde jäänud vastuvõttu. Lilleviskajad öelnud talle, et ostsid ühe lillepoe nelkidest tühjaks. Õisi võis olla poolsada. Kuigi see oli Marjule tol õhtul juba teine kontsert – enne esines ta kaks tundi Pärnu grillfestil –, jäi ta lubatud ühe tunni asemel lavale kaheks tunniks.

Tiheda graafiku kõrvalt leiab ta aega ka teisi artiste kuulata. "Pühapäeval külastasin ma Tallinna lauluväljakul Ivo Linna kontserti ja lähen kindlasti veel mitme kolleegi esinemist kuulama. Ma olen alati tahtnud sellega kursis olla, mida ja kuidas teised teevad," sõnab ta. "Eks ma vaata kontserte natuke ka selle pilguga, kuidas on kava üles ehitatud, kuidas publikuga suheldakse ja kuidas kontsert kõlab."