"Positivuse" kuningas King Charles ajas rahva pöördesse

Pettumust ei valmistanud ka hääl ning lood, mis varieerusid nunnudest indie-armastuslugudest alternatiivsemate rokilugude ja osavate kitarrisoolodeni. Iga noot ja kitarrikäik oli puhas ning helid, mis ta pillist välja võlus, puudutasid otse kuulajate südameid.

Ühel hetkel aga juhtus midagi. Ohutu pereüritus sai läbi ning loo "Polar Bear" ajal põgenesid lapsevanemad imikute ja põlvepikkuste poistega teelt eest, sest rahvamass tormas lava ette ja pinkidele püsti seisma. Oli tõsine hirm, kas päevinäinud puitpink, millel inimesed hoogsalt hüppasid, ikka peab survele vastu. Nii saigi esialgu pisara silmist kiskunud rokkstaarist äkki laval karglev Tarzan, kes laulis tüdrukust, kes on metsik nagu krokodill ja jääkaru. Kõmisev trumm tagus ja ajas publiku pöördesse. Rahvas hüples hullunult üles-alla. Viimase loo ajal hüüdis esineja: te olete ilusad! ja lahkus lavalt. Loomulikult kutsuti ta kõva lärmi tehes kohe tagasi.

Lõpulooks esitas mees "We Didn’t Start the Fire", mida rahvas kui üks mees kaasa laulis. Rahvamass jooksis veelgi lähemale lavale, kus üksteise vahele kiilutud tüdrukud hullumeelselt tantsisid ja üksteise varvastel tallasid. Protestivaim ja armastus terve maailma vastu ning laulukatked nagu "ilu tuleb ja läheb, aga armastus jääb kuni lõpuni" võitsid kuulajate südamed.

Üks osa King Charlesi fenomenist on kindlasti ka tema lavasõu, mäletatavasti ronis ta eelmisel aastal lavakonstruktsiooni otsa kitarrisoolot lõpetama. Seegi kord jätkas Charles kitarrisõrmitsemist igast asendist – ka vastu trummikomplekti naaldudes. Rahvas plaksutas ja huilgas. Kolmandat korda "Positivuse" lavalaudasid väisanud kuningas näitas jällegi, et ka tuimadele põhjamaalastele saab eluvaimu sisse puhuda.